Vikipeedia

Eric Soovere

Eric Soovere (Erich Soeson; 31. jaanuar 1916 Kõnnu – 27. jaanuar 2008 Cincinnati) oli eesti fotograaf-dokumentalist, kes on eestlaste sunnitud põgenemist Läände pildistanud kõige suuremas mahus (mitu tuhat kaadrit).[1]

Elukäik muuda

Eric Soovere sündis 1916. aastal Räpina vallas Kõnnu külas Listako talus. Tema abikaasa oli Leili Soovere (1915–2005) ja poeg on neuroloog, M.D Ilo Soovere (aka Ülo Soovere, sündinud 1942, Johns Hopkinsi Ülikool M.D). 1944. aasta sügisel põgenes Soovere koos perega Saksamaale ning asus põgenikelaagrites veedetud aastate järel elama Cincinnati osariiki USA-s, kus töötas meditsiinifotograafina.

Tegevus dokumentalistina muuda

Soovere dokumenteeris mitmel tuhandel fotol eestlaste põgenemisteekonda ja elu laagrites, luues unikaalse pildilise dokumendi pöördelistest aastatest Eesti ajaloos.

Tema 1999. aastal raamatuna ilmunud päevik "Käru ja kaameraga"[2] on ulatuslik ajaloodokument, mis kajastab eestlaste saatust sõja-aastatel ning võitlust rahvusliku identiteedi ja kultuuri säilitamise eest. Soovere kriitilis-dokumentalistliku[3] hiigelprojekti põhiteemadeks on eestlaste (kokku u 70 000 inimest) suurim pealesunnitud põgenemine 1944.aastal. Tema tuhandetest fotodest koosnevas loos on eristatavad 1930. aastate Eesti, põgenemine Eesti territooriumi, põgenemisteekond Poolas ja Saksamaal, põgenikelaager Augsburg-Hochfeldis ning uue elu algus USA-s Cincinnati osariigis. Eric Soovere visuaalsele käekirjale on omane poeetiline käsitlusviis (lüürilised kompositsioonid, heledad toonid, valguse romantiline tõlgendamine), mis kombineerub karmide sotsiaalsete reaalsustega (nälg, reetmine, skriinimine, võõrastus- ja ohutunne, füüsilised raskused jm).

Eesti küla 1930. aastatel muuda

Eric Soovere dokumentaalsetest jäädvustustest varaseimad on tehtud juba 25-aastaselt koduses Kõnnu külas, kus Soovere kaamera on jäädvustanud nii keskkonda kui inimtüüpe helges ja isegi lõbusas võtmes. Inimtüüpide valik ulatub tema oma vanematest kuni lõbusate külapummeldajateni, haarates kaasa nii naabreid, erinevate ametite esindajaid kui puskariajajaid. Kokku moodustab see teema ulatuslike mõnesajast fotost koosneva portreegalerii, mis on 1930. aastate inimtüüpide parim kollektsioon Eestis. Tähelepanuväärne on asjaolu, et meie muuseumides neid fotosid ei leidu.

Põgenemine Eesti territooriumil muuda

Eric Soovere jäädvustas nii vene- kui saksa aega, Taru pommitamist jm kuni 1944.aastani, mil Sooverede noor perekond alustas põgenemist Eestist. Soovere fotodel on kaunilt kujutatud põgenikevooge teedel ja raudteedel, näha on ajutisi laagreid jm kuni mereäärsete asundusteni välja, kust algas sõit võõrastele maadele. Selles dokumentaalses loomingus on kõike alates mahajäävast kodukülast ja vanematest kuni tunglemiseni sõjalaeval Lappland, mis on selles põgenemisloos sõlmituseks.

Põgenemisteekond Poolas ja Saksamaal muuda

1944. aastal tehtud sarnastest fotodest hakkavad silma erilaadsetena ka fotod, kus minavormis kujutatakse põgenemist läbi Poola ja Saksamaa. Põgenejad puhkamas pärast väsitavat raudteerullikuga sõitu ja sadade kilomeetrite jalgsi läbimist. Üksikud koloriitsed kohalikud hotellipidajad ja farmerid vürtsitavad muidu üksluiseks kujunevat teekonda oma karakteersusega ning tekstivormis mälestuste vormis kommentaarid lisavad neisse veelgi vürtsi. See teema kulmineerub rongikatustel kuhjadena reisivate põgenikega, kellest kohe-kohe on saamas DP-d (displaced persons).

Põgenikelaager Augsburgis muuda

DP-d (displaced persons – ümberasunud inimesed) oli uus kategooria, mida rakendati Soovere-taolistele pealesunnitud rändurite kohta spetsiaalsetes põgenikele rajatud laagrites Saksamaal jm. Augsburgi kõrval oli suurimaks eestlaste laagriks Geislingen, kuid oli ka väiksemaid kohti. Soovered elasid DP-laagris Augsburg-Hochfeld'is Lõuna-Saksamaal ca 5 aastat. Selle aja jooksul oodati uusi pakkumisi pms riikidest, kus oli tööjõupuudus (USA, Kanada, Austraalia) ent väljavalimiseni oli pikk tee. Põgenikke skriiniti ja isegi repatrieeriti siis, kui need olid olnud politsei v sõjaväe teenistuses või ka muudel põhjustel. Soovered pidid alguses sõitma Austraaliasse ent viimasel hetkel otsus muutus ning 1949.aastal sõideti laeval "Admiral Ballou" USA-sse. DP-laagri fotosid on vähem kui põgenemisteekonna omi, nende hulgas on meeldejäävateks foto päevasest toidunormist, tööde tegemistest või repatrieerijatest, kes aeg-ajalt laagreid külastasid.

Jätkupõgenemine ja uue elu algus USAs muuda

1949.aastal sõideti Bremenhafeni sadamast lõpuks laeval Admiral Ballou USA-sse. Ameerikas sai Eric Soovere tööd meditsiinifotograafina ja Leili Soovere raamatukogu töötajana. Poeg Ülo läks Cincinnatis kooli ja hiljem asus õppima arstiteadust Johns Hopkinsi ülikoolis, mille ta M.D-na ka lõpetas ja asus tööle neuroloogina Marylandi osariigis. Ülo Soovere oli ka raamatu "Käru ja kaameraga" üks väljaandjatest. USA pildid koosnevad rõõmsamatest vaadetest oma uuele kodumajale, näha on uus auto, televiisor, helitehnika instrumendid jm USA moodsasse ühiskonda kuuluv. Aeg-ajalt külastas perekond ka USA vaatamisväärsusi Mount Rushmore'ist kuni loodusparkideni välja. Ülo Soovere ranitsaga kooliteel ja koolipingis, perekond oma uues kodus, jõulude tähistamine ja Cincinnati linnavaated olid selles piltide grupis kõige tüüpilisemad motiivid.

Raamat muuda

  • Eric Soovere. Käru ja kaameraga. Pilte ja päevikulehti põgenemisteelt 1944-1949. (Eessõna Ülo Soovere). Tallinn, Olion 1999[4]

Tunnustus muuda

Viited muuda

  1. ↑ "Eesti artiklite andmebaas ISE / All Locati". artiklid.elnet.ee. Vaadatud 28. juulil 2023.
  2. ↑ "Käru ja kaameraga. Pilte ja päevikulehti põgenemisteelt 1944-1949, Eric Soovere, Olion 1999 | vanaraamat.ee". www.vanaraamat.ee. Vaadatud 28. juulil 2023.
  3. ↑ "Dokumentalistika", Vikipeedia, 28. juuli 2023, vaadatud 28. juulil 2023
  4. ↑ "Käru ja kaameraga. Pilte ja päevikulehti põgenemisteelt 1944-1949, Eric Soovere, Olion 1999 | vanaraamat.ee". www.vanaraamat.ee. Vaadatud 28. juulil 2023.
  5. ↑ "ETV: suri fotograaf Eric Soovere". Maailm. 30. jaanuar 2008. Vaadatud 28. juulil 2023.

Kirjandus muuda

  • Peeter Linnap. Saladusi mäletavad pildid: järelvaade Eric Soovere (1916-2008) fotograafilisele dokumentalistikale.- Rmt: Silmakirjad. 6: intellektuaalne kunst: kirjutisi fotograafidest / Pallas, Tartu, [2012]. (Tartu Kõrgema Kunstikooli toimetised ; 17). ISBN 9789985991572. Lk. 123-156.
  • Peeter Linnap. Eric Soovere fotonäitus. Postimees: Arter (2000) 9. sept., lk. 15
  • Peeter Linnap. Teisel pool vett: Ühe lahkumise traumatoloogia : Eric Soovere pelgupiltide struktuurist. Teater. Muusika. Kino, 21 ak, nr.5, lk. 77-83.
  • Peeter Linnap. Force Majeure ja intiimne dokumentalistika : Eric Soovere pildid emigreerumise teekonnast 1944-1949. Vikerkaar, 2000, 14 ak. nr 8/9, lk 42-54.
  • Peeter linnap. Põgenemine Läände: Eric Soovere "Käru ja kaameraga" 1944-49.- Sirp (2000) 15. sept., lk. 16
  • Aira Voll. Eric Soovere fotonäitus üllatas Eesti kultuuritegelasi oma uudsusega : Eesti kultuur avastas Eric Soovere fotokogu. Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word : Estonian newspaper (2000) 28. sept., nr. 39, 4.
  • Ahto Sooaru. Eric Soovere fotodest sõjafotograafia kontekstis. Rmt. Lend 2010: Tartu Kõrgema Kunstikooli valitud diplomitööd 2010. Tartu, 2011. ISBN 9789985991565. Lk. 340-370
  • Peeter Linnap. Jäädav pildiline lahkumine. Kunst.ee : Eesti kunsti ja visuaalkultuuri ajakiri = Estonian magazine of art and visual culture (2002) nr. 3, lk. 19-21.
  • Peeter Linnap. 5 aastat ja 105 päeva. Eesti Ekspress : Areen (2000) 7. sept., lk. B9.
  • Peeter Linnap. Vabadusse käru ja kaameraga. Postimees : Arter (2000) 2. sept., lk. 14.

Esindatud akadeemilistes koguteostes ja uurimustes muuda

  • Peeter Linnap (Koost/ Toim). Eesti Foto Antoloogia II: 1940-2010, Tartu, Pallas, 2022, lk. 78-89.
  • Peeter Linnap. Fotograafia. Rmt.: Eesti kunsti ajalugu. 6, II osa, 1940-1991 = History of Estonian art. 6, Part II, 1940-1991. Tallinn, 2016. Lk. 337-387, 505-509.
  • Peeter Linnap. Estonian photography 1940-1970.- In Vaclav Macek (Ed). The History of European Photography 1900-2000, Vol II 1940-1970. Bratislava SEDF, 2014.[1]
  • Peeter Linnap. Estonian Society and Political Pictures: 6 Case Studies. Mare Articum (Poland), Winter issue, 2002.
  • Peeter Linnap. “Fotokunst”. – Eesti Entsüklopeedia, Tallinn: Entsüklopeediakirjastus, 2002, kd 11, lk 728–732. Käsitlus ja 1 foto.
  • Peeter Linnap. “Kontseptualism ja Eesti fotodokumentalistika”. – Kunstiteaduslikke uurimusi, 2002, nr 11.
  • Peeter Linnap. “Dokumenteerimise sügavusest fotograafias ja filmis”. – Sirp, 24.03.2000.
  • Peeter Linnap. Eesti fotograafia 1839–2004. Tartu: Tartu Kõrgem Kunstikool, 2016, lk., lk 140-142, 324-325.
  • Peeter Linnap. “Images and fear: repressed pictures as tools for analyzing society”. – International Journal of Education Through Art 3, 2007, lk 211–229.
  • Peeter Linnap. Kirjutisi fotograafiast ja visuaalkultuurist 1986–2006 (Silmakirjad 3). Tartu: Tartu Kõrgem Kunstikool, 2007.
  • Peeter Linnap. Hirmu pildid : puuduvatest valdkondadest Eesti visuaalkultuuris.- Cheese (2007) nr. 25, lk. 28-33.
  1. ↑ "Euroopa fotoajaloo raamatus on kaalukas osa ka Eestil". Kunst. 19. jaanuar 2017. Vaadatud 28. juulil 2023.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eric_Soovere&oldid=6589835"