Wallenberg (ooper)
"Wallenberg" on Erkki-Sven Tüüri ooper Raoul Wallenbergist kahes vaatuses, 19 pildis. Libreto autor Lutz Hübner. Esietendus 2001. aasta 5. mail Saksamaal Dortmundis.[1]
Rahvusooperi Estonia 2007. aasta lavastusest valmis 2008. aastal DVD (dirigent Arvo Volmer, lavastajad Dmitri Bertman ja Neeme Kuningas; kunstnik-lavastaja Ene-Liis Semper; valguskunstnik Neeme Jõe).[2]
Ooperi sisu muuda
Proloog: "Kes on Wallenberg?"[3]
I vaatus
Raoul Wallenberg, tuntud Rootsi pankuriperekonna võsu, saab diplomaatiliste kanalite kaudu Ameerika presidendilt ja põgenikekomiteelt ülesande minna 1944. aasta suvel sakslaste poolt okupeeritud Budapesti ja päästa nii palju juute kui võimalik.[4]
Wallenberg: "Ma mõtlesin viis minutit järele. Nende viie minutiga tapeti viis inimest."[5]
Ametlikult on Wallenberg Rootsi saatkonna sekretär. Tema vastasmängijaks on Adolf Eichmann, kes korraldab Ungari juutide koonduslaagrisse saatmist. Wallenberg suudab kuue kuu jooksul päästa surmast ligi 100 000 juuti, väites, et tegemist on Rootsi kodanikega.[6][7]
Naine, kelle pere on tapetud, tagastab elupäästva Rootsi passi, et oma perekonnale surma järgneda.[8] Wallenberg: "Ma jõudsin liiga hilja."[9]
Jaanuaris 1945, pärast seda, kui Punaarmee Budapesti vabastab, kutsub Nõukogude vastuluure Wallenbergi sõbralikule vestlusele ning Wallenberg kaob jäljetult.[10]
II vaatus
Vene ohvitser: "Meie juures teda pole, nii et ärge rohkem pärige. Ja kui ta meie juures on, siis läheb tal hästi."[11]
Lineaarsest ajaloo-ajast saab unenäoline psühholoogiline aeg, kus sündmused toimuvad läbisegi ja korraga, ega lase end reaalsusest segada.
Gulag. Wallenbergi külastab Eichmann, teel Jeruusalemma oma poomisele.
Rambivalgusesse astub Wallenbergi popversioon, Wallenberg 2, kes on elujõulisem ja kasulikum kui tõeline Wallenberg:[12] [13]
"Me ei pommitanud Auschwitzi viivat raudteed – aga meil on Wallenberg. Me ei pommitanud krematooriume – aga meil on Wallenberg."
Tööstur: "Kui minult küsitakse, miks me tarnisime Saksamaale terast, ma ütlen, minu vennapoeg, Raoul Wallenberg Siberi jääväljadel."[14]
Vene ohvitser loeb ette 1947. aasta 17. juulist pärineva surmaotsuse Wallenbergile kui "Saksamaa ja USA spioonile", käsuga põletada surnukeha Lubjanka ahjudes.[15]
Viimasena jääb kõlama I vaatuses Rootsi passi tagastanud ja oma perekonnale surma järgnenud naise tekst: "Ma määrin te sõrmed ära. Võite mind välja kraapida põldudest, puulehtedelt ja katusekividelt. Te ei leia minust niigi palju, et joonistada laubale tuharist, mitte niigi palju, et köhiks sõdur, kelle kõrisse ma lendan."[16]
Viited muuda
- ↑ Hartmann & Stauffacher Verlag, Köln
- ↑ Erkki-Sven Tüür, Wallenberg [DVD], EsNo & ERP, 2008, dirigent: Arvo Volmer, pikkus: 118
- ↑ "Wallenbergi" lavastus Rahvusooperis Estonia, DVD
- ↑ Hartmann & Stauffacher Verlag, Köln
- ↑ "Wallenbergi" lavastus Rahvusooperis Estonia, DVD
- ↑ Hartmann & Stauffacher Verlag, Köln
- ↑ "Wallenbergi" lavastus Rahvusooperis Estonia, DVD
- ↑ "Vaitmaa, Merike. Esietendus Erkki-Sven Tüüri "Wallenberg"". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. aprill 2015. Vaadatud 4. juunil 2012.
- ↑ "Wallenbergi" lavastus Rahvusooperis Estonia, DVD
- ↑ Hartmann & Stauffacher Verlag, Köln
- ↑ "Wallenbergi" lavastus Rahvusooperis Estonia, DVD
- ↑ "Vaitmaa, Merike. Esietendus Erkki-Sven Tüüri "Wallenberg"". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. aprill 2015. Vaadatud 4. juunil 2012.
- ↑ "Wallenbergi" lavastus Rahvusooperis Estonia, DVD
- ↑ "Wallenbergi" lavastus Rahvusooperis Estonia, DVD
- ↑ "Vaitmaa, Merike. Esietendus Erkki-Sven Tüüri "Wallenberg"". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. aprill 2015. Vaadatud 4. juunil 2012.
- ↑ "Vaitmaa, Merike. Esietendus Erkki-Sven Tüüri "Wallenberg"". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. aprill 2015. Vaadatud 4. juunil 2012.
Välislingid muuda
Vaitmaa, Merike. Esietendus Erkki-Sven Tüüri "Wallenberg", vaadatud 3. juuni 2012
Raun, Eero. Erkki-Sven Tüüri ooper "Wallenberg".- Sirp 1. juuni 2007, vaadatud 4. juuni 2012