Vulkanoloogiaobservatoorium

Vulkanoloogiaobservatoorium on tegevvulkaanide jälgimise ja uurimisega tegelev observatoorium.

Erebuse vulkaani tegevust jälgiv vulkanoloogiaobservatoorium Antarktikas
Réunioni saarel paikneva observatooriumi seirejaam

Aastal 2011 tegutses üle maailma ligi 50 alalist vulkanoloogiaobservatooriumi. Alaliste observatooriumide kõrval eksisteerivad ka transporditavad välisobservatooriumid, mille saab uinunud vulkaani aktiviseerumise korral olukorra jälgimiseks kohale toimetada.

Uurimistööd muuda

Vulkanoloogiaobservatooriumide peamiseks ülesandeks on jälgida potentsiaalselt ohtlike vulkaanide tegevust ja oluliste signaalide korral hoiatada valitsusasutusi ja ümbruses elavaid inimesi peatselt toimuda võivast vulkaanipurskest või muust ohust inimeste tervisele ja varale. Paljude vulkanoloogiaobservatooriumide ülesandeks on ka teha vulkanoloogiaalast teadustööd.

Tavaliselt jälgitakse observatooriumides vulkaanide seismilist aktiivsust, mille intensiivistumine viitab magma aktiivsele liikumisele magmakambris. On öeldud, et kui on võimalik valida vaid üks instrument vulkaani jälgimiseks, siis tuleks valida seismomeeter. Kui kaks, siis kaks seismomeetrit. Kui kolm, siis kolm seismomeetrit. Selle põhjuseks on asjaolu, et magma liikumine tekitab seismilisi laineid ning mitme eri kohas paikneva seismomeetri andmete kombineerimisel on võimalik saada selge pilt oluliste sündmuste asukohast (sügavus ja geograafilised koordinaadid) ja selle muutumisest ajas.[1]

Oluliseks meetodiks on ka vulkaanide geodeetiline jälgimine – suuremaks paisuv vulkaan viitab gaaside ja magma kogunemisele. Võimaluse korral kasutatakse ka gravimeetrilisi mõõtmisi ja satelliitidelt teostatud vulkaanilt lähtuva infrapunakiirguse mõõtmisandmeid. Pidevalt jälgitakse ka vulkaaniliste gaaside keemilist koostist ning tehakse olulisemate piirkondade visuaalseid vaatlusi. Visuaalne vaatlus on paljudel juhtudel asendamatu meetod, kuid plahvatuslikult tegutsevate vulkaanide korral võib see olla äärmiselt ohtlik. Seetõttu kasutatakse vulkaanide visuaalseks jälgimiseks sageli helikoptereid.[2]

Ajutised ja alalised observatooriumid muuda

Paljudel ohtlikel uinunud vulkaanidel ei ole pidevalt tegutsevaid observatooriume, mistõttu on välja töötatud ühest kohast teise viidavad väliobservatooriumid, mida on vulkaani aktiviseerudes võimalik kiirelt kohale toimetada. Sellistel observatooriumidel on tavaliselt olemas suurem osa alaliselt tegutsevate observatooriumide tehnilistest võimalustest ning nende kasutamine aitab päästa paljude inimeste elu. Näiteks Pinatubo vulkaani 1991. aasta purske eel anti USA geoloogiateenistuse ning Filipiini seismoloogia- ja vulkanoloogiainstituudi ühisobservatooriumi poolt õigeaegselt korraldus inimeste evakueerimiseks, mis aitas päästa tuhandeid inimelusid.[3]

Observatooriumid üle maailma muuda

 
Islandil ei ole vulkanoloogiaobservatooriume, kuid kasutatakse palju seismilisi mõõtejaamu. Ajutine seismojaam Põhja-Islandi kõrgustikul

Maailma vanimaks vulkanoloogiaobservatooriumiks on Vesuuvi observatoorium (itaalia keeles Osservatorio Vesuviano), mis alustas tegevust 1845. aastal.[4]

2011. aasta jaanuaris töötas maailmas alaliselt veidi alla 50 vulkanoloogiaobservatooriumi. Kõige rohkem asub pidevalt töötavaid observatooriume USA-s (6), järgnevad Jaapan (4), Itaalia (3), Colombia (3), Antarktis (2) ja Mehhiko (2). Eestile lähimad observatooriumid asuvad Itaalias, Kreekas (Thíra), Assooridel ja Kanaaridel.[5] Islandil puudub klassikaline vulkanoloogiaobservatoorium. Kõik saare vulkaanid on varustatud seismiliste mõõtejaamadega, mille seirega tegeleb kohalik meteoroloogia instituut.[6]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Francis, P. & Oppenheimer, C. (2003). Volcanoes (2. trükk). Oxford University Press. Lk 450. ISBN 0199254699
  2. Francis, P. & Oppenheimer, C. (2003). Volcanoes (2. trükk). Oxford University Press. Lk 474. ISBN 0199254699
  3. Peterson, Donald W. & Tilling, Robert I. (1999). Lava Flow Hazards. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 957–971. ISBN 012643140X
  4. "The Vesuvius Observatory" (inglise keeles). Originaali arhiivikoopia seisuga 19. detsember 2014. Vaadatud 19. detsembril 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  5. ""Volcano observatories"". volcanism.wordpress.com (inglise keeles). Vaadatud 07.07.2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  6. ""1700 to 1703 Department of Geophysics Icelandic Meteorological Office Bustadavegur 9, 150 Reykjavik, Iceland"" (inglise keeles). World Organization of Volcano Observatories. Originaali arhiivikoopia seisuga 5.11.2011. Vaadatud 02.12.2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

Välislingid muuda