Riigi õigusabi

Riigi õigusabi (ingl legal aid) on õigusteenuste võimaldamine isikutele, kes vastasel juhul ei saa endale lubada õigusalast esindamist ja ligipääsu kohtusüsteemile. Riigi õigusabi puhul antakse isikule õigusteenust riigi kulul. Riigi õigusabi osutab advokaat.

Asjatundliku õigusabi kättesaadavus tagab mitmeid põhiõigusi, mh õigust korrakohasele õigusemõistmisele ja õigust võrdsusele.

Õigusabi kättesaadavuse miinimumi näevad ette Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 6 lõige 3, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 ja muud rahvusvahelise ja Euroopa õiguse normid. Vastava miinimumi peab tagama riik.

Eestis osutavad riiklikult rahastatud õigusabi (riigi õigusabi) advokaadid. Riigi õigusabi osutamist korraldab Eesti Advokatuur (AdvS § 3 p 5) Riigi õigusabi infosüsteemi abil.

Riigi õigusabi Eestis

Eestis on riigi õigusabi reguleeritud riigi õigusabi seadusega, eesmärgiga tagada abivajavatele isikutele asjatundlik ja usaldusväärne ligipääs õigeaegsele ja piisavale õigusteenusele. Riigi õigusabi osutamise kulud kaetakse riigieelarvest sellel eesmärgil eraldatud rahast.

Riigi õigusabi puhul maksab õigusteenuse eest esialgu riik, mis aga ei tähenda tingimata tasuta teenust. Õigusabi määramisega võib kaasneda kohustus tasuda pärast kohtuvaidluse lõppu õigusabikulud tagasi riigile. Tasumine võib olla kas osaline või täielik.

Eestis on võimalik saada riigi õigusabi erinevates menetlustes, sealhulgas kohtueelses menetluses (tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasjades), kohtumenetlustes (tsiviil-, kriminaal, väärteo- ja haldusasjades), täitemenetluses, haldusmenetluses ja teistmismenetluses. Lisaks on õigusabi võimalik saada õigusdokumendi koostamiseks või muus õigusalases nõustamises või esindamises.

Kriminaalmenetluse puhul saab riigi õigusabi füüsilisest isikust süüdistatav või kahtlustatav juhul kui ta ei ole kaitsjat valinud kokkuleppel ja tema kriminaalasjas on kaitsja osavõtt seaduse järgi nõutud või kui isik taotleb kaitsja osavõttu. Väärteoasja kohtumenetluses, kus on kaitsja osavõtt seaduse järgi kohustuslik, saab riigi õigusabi füüsilisest isikust menetlusalune isik, kes ei ole ise kokkuleppel kaitsjat valinud. Kahel eelmainitud juhul ei ole isiku majanduslik seisund õigusabi saamisel oluline.

Loovutamismenetluses ja väljaandmismenetluses, ehk juhtudel kui teine riik nõuab füüsilise isiku väljaandmist või loovutamist, on isikul õigus määratud kaitsjale alates enda kinnipidamisest.

Mõningatel juhtudel on võimalik riigi õigusabi taotleda ka juriidilistel isikutel, ehk sihtasutustel, mittetulundusühingutel ja äriühingutel. Esiteks juhul kui maksejõuetu juriidiline isik on kahtlustatav või süüdistatav kriminaalmenetluses. Lisaks juhul kui tegemist on maksejõuetu mittetulundusühingu või sihtasutusega, mis on kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja ja tegutseb keskkonnakaitse või tarbijakaitse valdkonnas või riigi õigusabi andmiseks esineb muu ülekaalukas avalik huvi paljude inimeste seadusega kaitstud õiguste võimaliku kahjustamise vältimiseks.

Rahvusvaheline õigusabi

Eesti kodanikul või Eestis elamisloa alusel viibival isikul on võimalik saada (juhul kui ta vastab riigi õigusabi seaduse nõuetele) õigusabi tema tsiviilasja menetlemiseks Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus või muus vaidlusi lahendavas organis kuni õigusabi taotlemiseni vastava Euroopa Liidu liikmesriigi pädevalt organilt.

Riigi õigusabi ajalugu Eestis

13. sajandil oli kohtus olemas eestkõneleja funktsioon, kelle ülesandeks oli kohtusse pöördunud pooli, tundes ja seletades õigusnorme ja -kombeid, abistada. Lisaks olid nad kohtule toeks tõe leidmisel. Kui kohtualune soovis endale eestkõnelejat, pidi kohus selle ka määrama. 16. sajandi lõpul muutus Tallinnas advokaadi ja prokuraatori jaoks kohustuslikuks ajada vaeste ja lesknaiste asju tasuta. Kehtiv riigi õigusabi seadus on vastu võetud aastal 2004.