Mensa ehk altarilaud (ladina keele sõnast mensa 'laud') on kiriku altari aluskivile (stipes) asetatud plaat. Mensale toetub retaabel, kui see on olemas.

Keskaegne altarilaud Carbrooke'i lähedalt Norfolkist sissekraabitud viie pühitsusristiga
Pühitsusristidega ja reliikviamahutiga altarilaud. Meseni Sint-Niklaaskerk

Ajaloost muuda

Euharistiat seostasid lauaga (altar ehk mensa Domini 'Issanda laud') juba varakristlased, nagu viitab kirjakoht 10:21 Pauluse esimeses kirjas korintlastele[1]. Keskaegsete kirikute altarilauad olid eranditult ristkülikukujulised, kuid moodsate kirikute altarite puhul võib ette tulla ka muud kuju. Kiriku traditsioon näeb ette, et mensa peab olema tehtud looduskivist[2].

Keskajast on pärit traditsioon hoida altarilaua sees reliikviaid. See omakorda tuleb veel vanemast traditsioonist püstitada altar pühaku haua kohale ja pühakoda selle ümber[3]. Näiteks Kaarma kirikus säilinud kolmest altarist kahel on reliikvianišid.

Altari pühitsemisel salvitakse altarilaud krismaga. Keskajal maaliti või süvistati salvitud kohtadesse pühitsusristid.

Viited muuda

Vaata ka muuda