Vikipeedia

Lesbide seksuaalpraktikad

Lesbide seksuaalpraktikad on seksuaalkäitumine naistega seksivate naiste (NSN) vahel olenemata nende seksuaalsest sättumusest või seksuaalsest identiteedist.

Naistega seksiv naine võib end määratleda lesbina, biseksuaalsena või loobuda enda määratlemisest. Mõistet võidakse rakendada ka heteroseksuaalsetele või aseksuaalsetele naistele, kes pole oma seksuaalsuses kindlad või proovivad seda.

Käitumine muuda

Üldiselt muuda

 
Naine stimuleerib partneri rinnanibusid suuga

Harilikult näitab naine enda kiindumust põsesuudluse või kallistamisega. Eri puudutuse vorme nagu suudlust huultele, pikemalt kestvat suudlust või kallistust võidakse pidada seksuaalseks. Seksiõpetaja ja feministi Shere Hite'i üks uurimisalune naine kirjutas, et "seks naisega hõlmab puudutamist, suudlemist, naeratamist, tõsiselt otsa vaatamist, kallistamist, rääkimist, sõrmeseksi, hellitamist, teineteise vaatamist, suuseksi, lahtiriietamist, hiljem mäletamist, häälitsuste tegemist, mõnikord õrnalt hammustamist, mõnikord nutmist ning koos hingamist ja ohkamist".[1]

Partneri seksuaalse iha märgiks ja erootiliseks stiimuliks (seksuaalseks erutuseks) võib lugeda enda või partneri lahtiriietamist ning erinevaid füüsilist intiimsust näitavaid tegevusi: nagu partneri erogeenste piirkondade puudutamist käte, keele või suuga. Füüsilist intiimsust näitavate käitumiste lubamine (eriti partneri rindade ja nibude stimuleerimine) on märk vastastikusest huvist seksuaalse tegevuse vastu.

Naisel võivad olla huuled ja keel tundlikud erogeensed piirkonnad. Sageli kasutatakse neid kehaosi nii eelmängul kui ka kogu seksuaalse tegevuse jooksul, näiteks suudlemisel, imemisel, lakkumisel või konkreetsemalt suuseksil. Partneri rindade stimuleerimine on üks eelmängu vorme. Naise rindade ja rinnanibude stimuleerimine on seksuaalse tegevuse tavaline osa.[2] Rinnanibude stimuleerimine soosib oksütotsiini ja prolaktiini tootmist ja vabastamist.[3] Stimuleerimise ajal vabaneb suures koguses oksütotsiini, mis harilikult valmistaks keha ette rinnaga toitmiseks. Lisaks sellele, et see tekitab naises emalikud tunded, vähendab see ka tema ärevust ning suurendab usaldust ja partneritevaheliste sidemete loomist.[4][5]

Suuseks, käeseks ja tribadism muuda

 
Kahe naise vaheline suuseks
 
Tribadism

Suuga kõdisti või teiste häbeme või tupe piirkonna stimuleerimine on tavaline seksuaalne praktika naiste vahel. Sarnaselt rinnanibude stimuleerimisega võidakse kasutada lisaks huultele või keelele ka hambaid.[6][7] Suuseksi, mis hõlmab naise kõdisti või teiste häbeme või tupe piirkonna osade stimuleerimist, nimetatakse cunnilingus'eks. Harvem stimuleeritakse suuga pärakut (anilingus).[7][8]

Sõrmeseksil kasutatakse sõrmi, et masseerida partneri kõdistit või teisi häbeme, tupe või päraku piirkondi. Kõige tavalisem viis, kuidas naine saavutab orgasmi, on suu või käega häbeme (eriti kõdisti) stimuleerimine.[9][10][11][12] Sõrmeseks võib toimuda erinevalt: iseenda rahuldamine, ühepoolne rahuldamine, vastastikune rahuldamine, penetratsiooniga või ilma. Tupesisene masseerimine võib stimuleerida väga tundlikku ala, mida mõnikord kutsutakse g-punktiks. Osadel naistel tekitab g-punkti stimuleerimine intensiivsema orgasmi kui kõdisti stimuleerimine.[13] Sügavamaks tupe-, päraku- või suusiseseks penetratsiooniks võidakse kasutada dildot, rihmaga dildot või teisi seksilelusid.

 
Anilingus

Tribadism on tavaline mittepenetratiivse seksi vorm naiste vahel.[6][7][14][15] Tribadismi puhul hõõrub naine oma häbet partneri häbeme, reie, kõhu, tagumiku, käe või mõne muu kehaosa vastu. Selline kontakt on võimalik saavutada mitmesugustes asendites, näiteks misjonäri-, naine peal-, koera-, kääride- või mõnes muus asendis.[16][17] Tribadismiga samaaegselt võidakse teha sõrmeseksi või kasutada dildot.[6][15][18]

Domineerimine, allumine ja BDSM muuda

Aeg-ajalt vahelduseks või rutiinsemalt võib üks partner võtta passiivse rolli ja jätta teise partneri ülesandeks tema rahuldamise. Selline käitumine võib olla osa domineerimisest ja allumisest. Näiteks võib olla koeraasendis naine passiivne ning avatud seksuaalsetele tegevustele, mille valib tavaliselt aktiivne partner: sõrmeseksile tagant, erogeensete piirkondade stimuleerimisele (näiteks suguelundite, nibude või tuharate), mängulisele tagumiku laksutamisele.[19] Aktiivne partner võib sisestada seksilelusid nagu dildo või vibraator partneri tuppe või pärakusse.

Partnerid kasutada sidumist (näiteks käeraudadega) või teisi BDSM-iga seotud tegevustest, et kindlustada partneri passiivsus või suurendada allumise tunnet või tegelikku allumist.[6][15] Piiratud liikumisvõimalusega partner on harilikult avatud erinevatele seksuaalsetele aktidele ega saa seksuaalses aktiivselt osaleda. Seksuaalse rahulolu saamisel on ta sõltuv partnerist, kes võib valida seksuaalse tegevuse tüübi ja tempo. Samuti võib domineeriv partner kasutada seksilelusid. Domineeriva partneri rolliks on käsitleda alluvat partnerit seksuaalse esemena, mida ta kasutab enda seksuaalseks rahuldamiseks. Aktiivne partner võib saada seksuaalse rahulduse partnerile seksuaalse rahulduse andmisest.

Uurimistöö ja vaated muuda

 
19. sajandi lõpust pärit Édouard-Henri Avril maal, millel on näha rihmaga dildo kasutamist

1953. aastal väitis Alfred Kinsey raamatus "Naise seksuaalne käitumine", et viimase viie aasta jooksul oli 78% uuritavatest naistest saanud orgasmi. Samasoolises vahekorras said orgasmi 60–100% naistest, vastassoolises vahekorras aga ainult 55% juhtudest.[20] Kinsey järgi on erinevus seletatav sellega, et naised teavad meestest paremini, kuidas saavutada naise seksuaalne rahuldus ning mõistavad paremini naise seksuaalsust.[21] Mitmed hilisemad teadustööd on sarnaselt järeldanud, et lesbide seksuaalkäitumises on võrreldes heteroseksuaalsete paaridega rohkem tunnuseid, mida seostatakse partnerite seksuaalse rahuloluga. Samuti seda, et naissoost partnerid tähtsustavad enam armatsemise emotsionaalseid külgi.[14][21] Masters ja Johnson avaldasid 1979. aastal uuringu lesbide seksuaalpraktikatest. Nende uurimistulemuste järgi on lesbide seksuaalsed kokkupuuted rohkem tervet keha hõlmavad tegevused kui vaid suguelunditele keskenduv kokkupuude; ollakse seksuaalselt kindlamad ning räägitakse oma seksuaalsetest vajadustest; vähem keskendutakse või närveeritakse orgasmi saavutamise pärast; seksuaalsed kokkupuuted on pikemad ning üleüldine rahulolu oma seksuaaleluga on suurem.[14][22]

Pepper Schwartzi ja Philip Blumsteini (1983) ning Diane Holmbergi ja Karen L. Blairi (2009) uurimistöö aga ei toetanud varasemaid tulemusi, mis olid näidanud, et samasoolises seksuaalses suhtes olevad naised on võrreldes vastassoolises suhtes olevate naistega seksuaalselt enam rahuldatud. Schwartzi järeldas oma uurimistöös, et pühendunud suhtes olevad lesbipaarid seksivad vähem kui muud tüüpi paarid. Samuti seda, et mida kauem on suhe kestnud, seda vähem väljendab paar seksuaalset lähedust. Schwartzi uuring on seatud kahtluse alla (vt Lesbide voodielu surm).[14][22][23][24] Holmbergi ja Blaire (2009) uurimus aga ei leidnud erisooliste paaride ja samasoolistes suhetes olevate naiste vahel erisust seksuaalses ihas, seksuaalses suhtlemises, seksuaalses rahulolus ega rahulolus orgasmidega.[25] Blair ja Pukall (2014) esitasid sarnased järeldused: samasoolistes suhetes naised rääkisid vastassoolistega sarnasest üleüldisest seksuaalsest rahulolust ning harvemast seksuaalsest tegevusest. Sama uurimus näitas aga, et samasoolistes suhetes olevad naised kulutavad märkimisväärselt pikemat aega üksikute seksuaalsete kontaktide peale: sageli kestavad üksikud kokkupuuted kuni kaks tundi. Järelikult see, mis võib lesbidel jääda puudu sageduses, teevad nad tasa pikema kestvusega.[26]

Shere Hite'i uurimistöö (ehkki metodoloogiliste piirangutega) näitas, et enamik naisi vajab orgasmi saamiseks kõdisti (välispidist) stimuleerimist. Õige stimuleerimise korral võib olla lihtne saavutada tugevat orgasmi. Hite'i uurimuse järgi saavutab enamik naisi kergemini orgasmi masturbeerimisega lisaks oma keha parema tundmise tõttu just kõdisti stimuleerimise kaudu.[27][28] Teadlaste Peplau, Fingerhut ja Bealsi (2004) ning Diamondi (2006) uurimistööd jõudsid Kinsey leidudega sarnasele järeldusele osutades, et lesbid saavutavad orgasme seksuaalsel kokkupuutel sagedamini ja kergemini kui heteroseksuaalsed naised.[21]

Teadlased on uurinud ka konkreetseid seksuaalseid praktikaid naiste samasoolistes seksuaalsetes suhetes. Masters ja Johanson järgi on lesbide seas dildo tuppe sisestamine haruldane. Lesbid kipuvad sarnaselt vastassooliste paaridega rohkem keskenduma suguelundite stimuleerimisele kui otsesele kõdisti stimuleerimisele.[14] Laialt on levinud arvamus, et kõik naised, kes seksivad teiste naistega, osalevad suuseksis. Teaduslik uurimistöö ei toeta seda arvamust. Osadele lesbidele ja biseksuaalsetele naistele ei meeldi oraalne seks, kuna neile ei meeldi see kogemus. Samuti võivad mängu tulla erinevad psühholoogilised või sotsiaalsed tegurid: näiteks võidakse leida, et selline tegevus ei ole puhas.[29][30][31] Teised lesbid ja biseksuaalsed naised leiavad, et suuseks on määrava tähtsusega osa naistevahelises seksuaalses tegevuses.[30][31] Võrreldes erisooliste paaridega peavad lesbipaarid suuseksi mittemeeldimist suurema tõenäosusega probleemiks. Seetõttu on tavaline, et nad otsivad teraapiast abi suuseksiga seotud vaimsest tõkkest üle saamiseks.[30]

Osadele lesbidele meeldib anaalseks, teistele mitte.[32] 1987. aastal viidi läbi mitteteaduslik uuring Colorados, kus küsitleti enam kui 100 lesbiorganisatsiooni liiget. Küsiti, milliseid tehnikaid kasutasid uuritavad viimasel kümnel seksuaalsel kokkupuutel. 100% vastanutest teatas suudlemisest, rindade imemisest ja kliitori manuaalsest stimuleerimisest. Enam kui 90% andis teada keelega suudlemisest, suuseksist ja sõrmede sisestamisest tuppe. 80% küsitletutest teatas tribadismist. 30. aastates olevad lesbid olid võrreldes teiste vanusegruppidega kaks korda suurema tõenäosusega osa võtnud anaalsest stimuleerimisest (sõrme või dildoga).[6] 2014. aastal uuriti Ameerika Ühendriikides ja Kanadas lesbipaare. Uuring leidis, et 7% neist osaleb vähemalt korra nädalas anaalses stimuleerimises või penetratsioonis, umbes 10% korra kuus ning 70% väldib seda.[33]

2003. aastal viidi läbi 803 lesbi ja biseksuaalse naise seas, kes käisid Londonis kahes lesbidele mõeldud tervisekliinikus ning 415 ühes kogukonnas oleva naistega seksiva naise seas uurimus. Uurimuse tulemuste järgi oli kõige tavalisemateks seksuaalseteks praktikateks naiste vahel "suuseks, sõrme sisestamine tuppe, vastastikune masturbeerimine ning tribadism (frottage suguelundite vahelise kontaktiga või suguelundite hõõrumine partneri mõne teise kehaosa vastu)." Vaadeldud naistega seksivate naiste seas esines neid praktikaid 85% juhtudel. Sarnaselt varasemate uuringutega näitasid andmed, et naistega seksivate naiste seas on haruldane tupe penetratsioon dildo või muude seksileludega.[7][34] 2012. aasta veebiuuringus osales 3116 naistega seksivat naist. Enamik neist teatas, et nad on osalenud suguelundite hõõrumises (99,8%), sõrmeseksis (99,2%), tribadismis (90,8%), suuseksis (98,8%) ja kasutanud vibraatorit (74,1%).[35]

Terviseriskid muuda

Enamiku seksuaalsete tegevuste kaudu võivad levida mitmesugused infektsioonid. Suguhaiguste levimise tõenäosust vähendab turvaseks. Kuna naiste vaheline seks on oma loomult mittepenetratiivne, siis on risk vahetada kehavedelikke suhteliselt madal. Seetõttu on suguhaiguste ülekandumise risk samuti suhteliselt madal.[36][37] Eriti kui seda võrrelda mees-naine või mees-mees paaride penetratiivsete seksuaalsete tegevustega.[38] Samade seksilelude kasutamine enam kui ühel partneril suurendab suguhaiguste leviku tõenäosust.[38][39] Ehkki lesbide seksuaalse tegevusega on HIV-i edasikandumise risk märkimisväärselt madalam kui mees-naine või mees-mees seksuaalse tegevuse puhul, on see olemas.[38] HIV võib levida kehavedelike, näiteks vere (ka menstruaalvere), tupevedeliku ja rinnapiima kaudu. Samuti suuseksil, kui partneril on suus haavad või haavandid või kehv suuhügieen.[37]

Ameerika Ühendriikides tegutsev Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus (CDC) ei tunnistanud 1995. aastani naistevahelist seksi HIV-i ühe võimaliku leviku viisina. CDC järgi puuduvad piisavad andmed, mis puudutaks suguhaiguste levimise riski naistevahelisel seksuaalsel kokkupuutel.[38] Sellele vaatamata väidab CDC, et naistevahelisel seksil võivad levida trihhomonoos, HIV, inimese papilloomiviirus (HPV, mida on seostatud peaaegu kõikide emakakaelavähkide juhtumitega) ja süüfilis.[38] Ehkki nende haiguste esinemissagedus lesbidel pole teada, näitas üks uuring, et 30% lesbideest ja biseksuaalsetel naistest on suguhaigustesse haigestunud.[40] See ei tähenda, et seksuaalselt aktiivsed lesbid oleksid suguhaigustest ohustatumad kui üldine populatsioon. Health Canada märkis, et "kõikide HPV tüüpide (vähki tekitavad ja seda mitte tekitavad) esinemissagedus erinevate vaatlusaluste rühmade seas on vahemikus 20–33%".

Järgmised turvaseksisoovitused on rahvatervise ametnikud kokku leppinud naistega seksivatele naistele, et vältida seksuaalsel teel levivad infektsioone (STLI-e):

  • Väldi kontakti partneri menstruaalverega ja igasuguste nähtavate haiguskolletega suguelunditega.
  • Kata enam kui ühe inimese tuppe või pärakusse sisestatavad seksilelud uue kondoomiga iga uue inimese puhul; kasuta võimalusel iga partneriga erinevat lelu.
  • Suuseksi puhul kasuta kaitsevahendit (näiteks lateksist lehte, lahtilõigatud kondoomi, toidukilet).
  • Masturbeerimisel, mis võib põhjustada veritsemist, kasuta lateks- või vinüülkindaid.[41]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ "Lesbianism: Women's Sexual Expression Together". hite-research.com. 2005. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. oktoober 2008. Vaadatud 31. augustil 2017.
  2. ↑ Levin, Roy J. "The breast/nipple/areola complex and human sexuality". Sexual & Relationship Therapy. Vol.21, Issue 2 (May 2006). p.237–249
  3. ↑ Levin R, Meston C (mai 2006). "Nipple/Breast stimulation and sexual arousal in young men and women". The Journal of Sexual Medicine. 3 (3): 450–4. DOI:10.1111/j.1743-6109.2006.00230.x. PMID 16681470.
  4. ↑ "Physiologic Mechanism of Nipple Stimulation". Medscape Today from WebMD. Vaadatud 20. novembril 2001.
  5. ↑ Lee HJ, Macbeth AH, Pagani JH, Young WS (juuni 2009). "Oxytocin: the Great Facilitator of Life". Progress in Neurobiology. 88 (2): 127–51. DOI:10.1016/j.pneurobio.2009.04.001. PMC 2689929. PMID 19482229.
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 Janell L. Carroll (2009). Sexuality Now: Embracing Diversity. Cengage Learning. Lk 272. ISBN 0-495-60274-4. Vaadatud 19. detsembril 2012.
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 Jonathan Zenilman; Mohsen Shahmanesh (2011). Sexually Transmitted Infections: Diagnosis, Management, and Treatment. Jones & Bartlett Publishers. Lk 329–330. ISBN 0495812943. Vaadatud 4. novembril 2012.
  8. ↑ Diamant AL, Lever J, Schuster M (juuni 2000). "Lesbians' Sexual Activities and Efforts to Reduce Risks for Sexually Transmitted Diseases". J Gay Lesbian Med Assoc. 4 (2): 41–8. DOI:10.1023/A:1009513623365.[alaline kõdulink]
  9. ↑ "'I Want a Better Orgasm!'". WebMD. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. jaanuar 2009. Vaadatud 6. septembril 2017.
  10. ↑ Janell L. Carroll (2009). Sexuality Now: Embracing Diversity. Cengage Learning. Lk 265–267. ISBN 978-0-495-60274-3. Vaadatud 12. mail 2014.
  11. ↑ Mah, Kenneth; Binik, Yitzchak M (7. jaanuar 2001). "The nature of human orgasm: a critical review of major trends". Clinical Psychology Review. 21 (6): 823–856. DOI:10.1016/S0272-7358(00)00069-6. PMID 11497209. Orgasmi saavutamisel hindasid naised kõdisti stimuleerimist olulisemaks, kui tupe stimuleerimist. Ainult 20% vastanutest osutas, et nad ei vaja vahekorra ajal eraldi kõdisti stimuleerimist.
  12. ↑ Kammerer-Doak, Dorothy; Rogers, Rebecca G. (juuni 2008). "Female Sexual Function and Dysfunction". Obstetrics and Gynecology Clinics of North America. 35 (2): 169–183. DOI:10.1016/j.ogc.2008.03.006. PMID 18486835. Enamus naisi teatasid enda võimetusest saavutada orgasmi tupeseksil. Orgasmi saavutamiseks vajasid nad otsest kõdisti stimuleerimist... Umbes 20% saavutasid tupeseksil orgasmi...
  13. ↑ Kotecha, Sima (14. aprill 2008). "BBC - Newsbeat - Health - G Shot 'helps women in search of orgasm'". BBC News. Vaadatud 6. septembril 2017.
  14. ↑ 14,0 14,1 14,2 14,3 14,4 Jerrold S. Greenberg; Clint E. Bruess; Sarah C. Conklin (2010). Exploring the dimensions of human sexuality. Jones & Bartlett Learning. Lk 489–490. ISBN 9780763797409. 9780763741488. Vaadatud 6. septembril 2017.
  15. ↑ 15,0 15,1 15,2 Douglas C. Kimmel; Tara Rose; Steven David (2006). Lesbian, Gay, Bisexual, and Transgender Aging: Research and Clinical Perspectives. Jones & Bartlett Learning. Lk 73–79. ISBN 0-231-13618-8. 9780231136181. Vaadatud 6. septembril 2017.
  16. ↑ Hite, Shere (2003). The Hite Report: A Nationwide Study of Female Sexuality. New York, NY: Seven Stories Press. Lk 322. ISBN 1583225692. Vaadatud 6. septembril 2017.
  17. ↑ Jude Schell (2008). Lesbian Sex: 101 Lovemaking Positions. Ten Speed Press. Lk 224 pages. ISBN 0-495-60274-4. Vaadatud 4. novembril 2012.
  18. ↑ Judith Halberstam (1998). Female Masculinity. Duke University Press. Lk 329. ISBN 0-8223-2243-9. 9780822322436. Vaadatud 19. detsembril 2010.
  19. ↑ Rogiere, Jean, "The Little Book of Sex". Ulysses Press. 2001.
  20. ↑ Kinsey, A.; Pomeroy, W.; Martin, C., & Gebhard, P. Sexual Behavior in the Human Female, Philadelphia: Saunders (1953), .
  21. ↑ 21,0 21,1 21,2 Wayne Weiten; Dana S. Dunn; Elizabeth Yost Hammer (2011). Psychology Applied to Modern Life: Adjustment in the 21st Century. Cengage Learning. Lk 386. ISBN 1-111-18663-4. Vaadatud 9. septembril 2017.
  22. ↑ 22,0 22,1 Suzanne Iasenza (9. november 2001). "The big lie: lesbian bed death". Fridae. Vaadatud 9. septembril 2017.
  23. ↑ McCroy, Winnie (22. juuni 2010). "The Myth of Lesbian Bed Death". 'The Village Voice'. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. märts 2015. Vaadatud 9. septembril 2017.
  24. ↑ Dowling, Nikki (25. veebruar 2010). "Girl On Girl: Lesbian Bed Death Is A Big, Fat Myth". The Frisky. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. veebruar 2011. Vaadatud 9. septembril 2017.
  25. ↑ Holmberg, Diane; Blair, Karen Lyndsay (2009). "Sexual Desire, Communication, Satisfaction, and Preferences of Men and Women in Same-Sex Versus Mixed-Sex Relationships" (PDF). The Journal of Sex Research. Society for the Scientific Study of Sexuality. 46 (1): 57–66. DOI:10.1080/00224490802645294. ISSN 1559-8519. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 21. oktoober 2013.
  26. ↑ Blair, Karen; Pukall, Caroline (2014). "Can Less Be More? Comparing Duration vs. Frequency of Sexual Encounters in Same-Sex and Mixed-Sex Relationships" (PDF). Canadian Journal of Human Sexuality. University of Toronto Press. 23 (2): 123–136. DOI:10.3138/cjhs.2393.
  27. ↑ "The Hite Reports: What do they say?". hite-research.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. juuni 2009. Vaadatud 10. septembril 2017.
  28. ↑ Hite, Shere (2004). The Hite Report: A Nationwide Study of Female Sexuality. New York, NY: Seven Stories Press. Lk 512 pages. ISBN 1-58322-569-2. Vaadatud 2. märtsil 2012.
  29. ↑ Naomi B. McCormick (1994). Sexual Salvation: Affirming Women's Sexual Rights and Pleasures. Greenwood Publishing Group. Lk 207. ISBN 0275943593. Vaadatud 10. septembril 2017.
  30. ↑ 30,0 30,1 30,2 Ginny Vida; Karol D. Lightner; Tanya Viger (2010). The New Our Right to Love: A Lesbian Resource Book. Simon and Schuster. Lk 74. ISBN 0684806827. Vaadatud 10. septembril 2017.
  31. ↑ 31,0 31,1 Jerry J. J. Bigner; Joseph L. L. Wetchler (2012). Handbook of LGBT-Affirmative Couple and Family Therapy. Routledge. Lk 102. ISBN 1136340327. Vaadatud 10. septembril 2017.
  32. ↑ Kat Harding (2006). The Lesbian Kama Sutra. Macmillan. Lk 31. ISBN 0-312-33585-7. Vaadatud 3. veebruaril 2011.
  33. ↑ Cohen, Jacqueline N.; Byers, E. Sandra (2014). "Beyond Lesbian Bed Death: Enhancing Our Understanding of the Sexuality of Sexual-Minority Women in Relationships". JOURNAL OF SEX RESEARCH. 51 (8): 893–903. DOI:10.1080/00224499.2013.795924. ISSN 0022-4499.
  34. ↑ J V Bailey; C Farquhar; C Owen; D Whittaker (aprill 2003). "Sexual behaviour of lesbians and bisexual women" (PDF). Sexually Transmitted Infections. 79 (2): 147–150. DOI:10.1136/sti.79.2.147. PMC 1744617. PMID 12690139.
  35. ↑ Schick, V; Rosenberger, JG; Herbenick, D; Reece, M (2012). "Sexual behaviour and risk reduction strategies among a multinational sample of women who have sex with women". Sex Transm Infect. 88: 407–12. DOI:10.1136/sextrans-2011-050404. PMID 22563015.
  36. ↑ William Alexander; Helaine Bader; Judith H. LaRosa (2011). New Dimensions in Women's Health. |Jones & Bartlett Publishers. Lk 211. ISBN 1449683754. Vaadatud 10. septembril 2017.
  37. ↑ 37,0 37,1 Dianne Hales (2008). An Invitation to Health Brief 2010-2011. Cengage Learning. Lk 269–271. ISBN 0495391921. Vaadatud 29. augustil 2013.
  38. ↑ 38,0 38,1 38,2 38,3 38,4 "Sexually Transmitted Diseases Treatment Guidelines, 2006". Centers for Disease Control and Prevention. 2006. Vaadatud 10. septembril 2017.
  39. ↑ Chivers, Meredith L.; Wiedermana, Michael W. (2006). "Primary Care for Lesbians and Bisexual Women". American Family Physician. 74 (2): 279–286. DOI:10.1080/00224490709336797.
  40. ↑ Lee R (juuni 2000). "Health care problems of lesbian, gay, bisexual, and transgender patients". West J. Med. 172 (6): 403–8. DOI:10.1136/ewjm.172.6.403. PMC 1070935. PMID 10854396.
  41. ↑ Mravack, Sally A. (Juuli 2006)."Primary Care for Lesbians and Bisexual Women", American Family Physician 74 (2) Lk 279–286.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Lesbide_seksuaalpraktikad&oldid=6453604"