Langobardide kuningate loend
Langobardide kuningad või reges Langobardorum (ainsuses rex Langobardorum) valitsesid seda germaani rahvast 6. sajandi algusest kuni langobardide identiteedi kadumiseni 9. ja 10. sajandil. Pärast aastat 568 kutsusid langobardi kuningad endid mõnikord Itaalia kuningateks (rex totius Italiae). Pärast aastat 774 ei olnud nad langobardid, vaid frangid. Lombardia raudkrooni (Corona Ferrea) kasutati langobardi kuningate ja hiljem Itaalia kuningate kroonimisel sajandeid.
Esmased allikad langobardide kuningate kohta enne frankide vallutusi on anonüümne 7. sajandi Origo Gentis Langobardorum ja Paulus Diaconuse 8. sajandi Historia Langobardorum. Origos loetletud esimesed kuningad (Letingite-eelsed) on peaaegu kindlasti legendaarsed. Nad valitsesid arvatavasti Suure rahvasterände ajal. Esimene langobardide traditsioonist sõltumatult tõendatud on valitseja Tato.
Varajased valitsejad muuda
Legendaarsed valitsejad muuda
- Sceaf
- Agelmund
- Lamissio
- Ybor ja Agio, vennad, üheskoos oma ema Gambaraga, kes juhtis väljarännet Skandinaaviast
- Agilmund, Agio poeg
- Laiamicho
Letingite dünastia muuda
Letingid olid esimene dünastia Lethuci ajast alates. Viimane Lethuci järglastest valitseja oli Walthari, kelle poja kõrvaldas Audoin Gausi perekonnast.
- Lethuc (tegutses u 400), valitses umbes 40 aastat.
- Hildeoc (5. sajandi keskpaik)
- Godeoc (480. aastad), viis langobardid tänapäeva Austria territooriumile
- Claffo (tegutses u 500)
- Tato (6. sajandi algus, suri võib-olla aastal 510), tema poeg Ildichis suri maapaos
- Wacho (510–539), Unichuse poeg
- Walthari (539–546), Wacho poeg
Gausi dünastia muuda
- Audoin (546–565), viis langobardid Pannooniasse
Itaalia kuningad muuda
- Pikemalt artiklis Langobardide kuningriik
Gausi dünastia muuda
Nimetu dünastia muuda
- Hertsogite valitsemine (kümme aastat interregnumit)
Baieri dünastia muuda
Mittedünastiline kuningas muuda
Harodingid muuda
Baieri dünastia, esimene restauratsioon muuda
Benevento dünastia muuda
Baieri dünastia, teine restauratsioon muuda
- Perctarit (671–688) (maapaost tagasi kutsutud)
- Alahis (688–689), mässaja
- Cunincpert (688–700)
- Liutpert (700–701)
- Raginpert (701)
- Aripert II (701–712)
Mittedünastilised kuningad muuda
- Ansprand (712)
- Liutprand (712–744)
- Hildeprand (744)
- Ratchis (744–749)
- Aistulf (749–756)
- Desiderius (756–774)
Karolingide dünastia muuda
Karl Suur vallutas langobardid aastal 774 paavst Hadrianus I kutsel.
- Karl Suur (774–781), personaalunioonis, andis kuningavõimu kolmandale pojale, Pippinile
- Pippin (781–810), kuningas Karl Suure võimu all
- Bernhard (810–818)
- Lothar I (818–839)
- Ludwig II (839–875)
Tiitel rex Langobardorum, sünonüümne tiitliga rex Italiae, kestis kõrgkeskajani, kuid hilisemad valitsejad olid juba Itaalia kuningad.