Algkoed ehk meristeemid (inglise keeles meristematic tissues) on taimedele omased diferentseerumata rakkudest koosnevad koed.[1]

Mitmeaastastel taimedel ehk püsikutel püsivad meristeemid kogu elu, mis võimaldab neil pidevalt kasvu jätkata.

Eristatakse primaarset meristeemi ehk esimeristeemi, mis tekib kohe, kui seemnes hakkab arenema idu, ja sekundaarset meristeemi ehk teismeristeemi, mis kujuneb eristunud kudedes.

Algkoel on kaks põhiomadust:

  • kiire paljunemine
  • võime muutuda teiste kudede rakkudeks ehk diferentseerumisvõime

Ehitus muuda

Meristeem koosneb tihedalt paiknevatest rakkudest, mis on väga õhukese (esmase) kestaga. Rakkude õõs on täidetud tsütoplasmaga, suuri vakuoole ei ole. Raku keskel on suur tuum.

Liigitus muuda

Asukoha järgi eristatakse nelja algkoe rühma:[2]

  • külgmine ehk lateraalne meristeem, nimetatakse ka kambiumiks – paikneb telgelundites pinnaga paralleelse kihina. Põhjustab elundite kasvu laiusesse ehk jämenemist;
  • vahe- ehk interkalaarne meristeem – asub varre sõlmevahede (varrelülide) alumises osas, lehtede ja õieraagude alusel. Võimaldab vastavate elundite pikkuskasvu;
  • haava- ehk kalluse meristeem – tekib taime vigastatud koha ümber ja võimaldab haavade kinnikasvamist.

Märkused ja viited muuda

  1. Loomadel nimetatakse püsiva paljunemisvõimega rakke tüvirakkudeks.
  2. Focus Ace Spm 2009 Biology, lk 33

Kirjandus muuda

Välislingid muuda