Puisniit: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Puisniit''' on [[puu]]de ja [[põõsas]]tega [[heinamaa]] ehk regulaarselt [[niitmine|niidetava]] [[rohustu]]ga hõre [[puistu]].
==Ajalugu==
Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses [[puit|puidu]] tarbimisega ning hiljem [[karjakasvatus]]e levimisega.
Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses [[vikat]]i kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku.
Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. Koos hobuniidukite ja traktorniidukite kasutuselevõtuga ning sellele järgnenud intensiivpõllumajanduse perioodile asendusid puisniidud lagedate (puude ja põõsasteta) heinamaadega.
==Kaitse==
Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge [[liigirikkus]]. Taimestiku väikeseskaalalise liigirikkuse poolest on Euroopa puisniitude [[taimekooslus|kooslus]]ed ühed maailma liigirikkaimad.
Puisniitude kaitsega tegeleb Eestis teiste seas [[Pärandkoosluste Kaitse Ühing]].
Eesti kaitsealuste puisniitude hulgas on Laelatu, Nedrema Tagamõisa, Vahenurme, Koiva jt. puisniidud. Neist suurim ja külastajaile hästi sobiv on Nedrema puisniit.
| |||