Vibur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
11. rida:
Viburid võivad paikneda üksikult või kimpudena, kinnitudes raku poolustele, nende lähedale, raku küljele või kogu raku väliskestale. Baktereid, kellel on üks vibur, nimetatakse monotrihhideks. Baktereid, kellel on ühes otsas mitu viburit, nimetatakse lofotrihhideks ehk monopolaarseteks polütrihhideks. Baktereid, kellel on kummaski otsas üks vibur, nimetatakse bipolaarseteks monotrihhideks. Baktereid, kellel on kummaski otsas mitu viburit, nimetatakse bipolaarseteks polütrihhideks. Baktereid, kellel on mõlemal küljel viburikimbud, nimetatakse peritrihhideks. On ka ebatüüpilise viburite paigutusega baktereid.
Viburid koosnevad [[valk|valgust]] nimega [[flagelliin]]. Sellest moodustub [[heeliks]]ikujuline viburiniit, mille keskel on kanal.
== Funktsioneerimine ==
Viburiniit on konksja jätke abil ühendatud viburi [[mootor]]i ehk basaalkehaga. Basaalkehas on valgulistest ketastest koosnevad [[staator]] ja [[rootor]]. Rootori paneb pöörlema prootongradiendi energia ehk nn prootonpump - [[prooton]]ite voog läbi staatori. Selle täpne mehhanism ei ole aga lõpuni selge. Rootori pöörlemine antakse edasi viburiniidile, mis siis [[sõukruvi]] taoliselt raku liikuma paneb. Ühele viburi pöördele kulub 256 H+ iooni energia.
Viburi pöörlemiskiirus võib olla väga erinev, näiteks [[soolekepike]]sel (''Escherischia coli'') on see maksimaalselt 15 000 pööret/minutis, mõnedel ''[[Vibrio]]'' perekonda kuuluvatel bakteritel aga veel suurem. Bakteri liikumiskiirus on umbes üks kehapikkus sekundis. Viburi pöörlemissuund muutub perioodiliselt, see võimaldab bakteril liikumissuunda muuta.
| |||