Franz Boas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '''Franz Boas''' (9. juuli 1858 – 21. detsember 1942) oli saksa-juudi päritolu ameerika antropoloog. Boasit peetakse tän... |
Resümee puudub |
||
5. rida:
Franz Boas sündis [[Saksamaa]]l [[Minden]]i väikelinnas. Tema vanemad olid [[valgustusajastu|valgustusliku]] vaimuga, nad ei järginud enam [[judaism|juudi]] usukombeid ega tahtnud ka hakata [[kristlus|kristlasteks]]. Franz Boas õppis [[Heidelberg]]i ja [[Bonn]]i ülikoolides [[matemaatika]]t, [[füüsika]]t ja [[geograafia]]t. [[1881]] kaitses ta [[Kiel]]i ülikoolis doktoritööd füüsika alal, käsitledes [[vesi|vee]] [[optika|optilisi]] omadusi.
Seejärel hakkas Boas rohkem huvituma [[filosoofia]]st, [[psühholoogia]]st ja [[epistemoloogia]]st. Neil aladel polnud tal aga põhjalikku väljaõpet, ja seepärast pöördus Boas uuesti geograafia poole. Tollal vaidlesid saksa geograafid küsimuse üle, kas [[kultuur]]ide mitmekesisus on tingitud rahvaste [[keskkond|elukeskkonnast]] või määrab selle [[idee]]de levik. [[1883]]–[[1884|84]] viibis Boas esmakordselt välitöödel [[Baffini saar]]e [[inuitid]]e juures. Tema eesmärk oli kirjeldada inuitide elukeskkonda ja võrrelda seda rahva teadmistega. Boas õppis kõnelema [[inuktituti keel]]t, käis põliselanikega koos jahil ja kuulas õhtuti nende lugusid. Ta taipas, et teadmised ei ole keskkonna otsene saadus, sest vahepeal toimib olulise mõjutajana [[pärimus|kultuuripärimus]].
[[1886]] kaitses Boas [[habilitatsioon]]i-väitekirja "Baffini maa", ja [[1888]] avaldas ta uurimuse "Keskalade eskimod" (''The Central Eskimo''). Samal ajal hakkas ta huvi tundma Loode-Ameerika rahvaste vastu ja käis 1886 esmakordselt [[Vancouver]]i saarel. [[1887]] asus Boas elama [[New York]]i. Sestpeale viibis ta kuni [[1900]]. aastani suviti välitöödel [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] rannikul, keskendudes eriti [[kwakiutlid|kwakiutli]] keele ja kultuuri jäädvustamisele. Boasi tähtsaks kaastööliseks sai [[tlingit]]i-[[Šotimaa|šoti]] päritolu George Hunt, kellele Boas õpetas oma meetodit kohalike keelte kirjapanekuks. Kogutud materjali avaldas Boas hulgas monograafiates ja artiklites, millest tähtsamad on "Kwakiutli indiaanlaste ühiskonnakorraldus ja salaseltsid" (''The Social Organization and Secret Societies of the Kwakiutl Indians,'' [[1897]]) ning "Kwakiutli kultuuri kajastumine mütoloogias" (''Kwakiutl Culture as Reflected in Mythology,'' [[1935]]).
| |||