Redaktsioon: 2. juuli 2021, kell 18:56 redigeeri Isabelle Belato (arutelu \| kaastöö) 15 muudatust P Undid edits by Elifacar19 (talk) to last version by Adeliine: unnecessary links or spam Märgised: Eemaldamine SWViewer [1.4] ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 17. aprill 2023, kell 21:30 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus
75. rida: Üksikud Lovecrafti mütoloogias kirjeldatud jumalad ja rituaalid on inspireeritud [[semiidid\|semiidi]] ja muistse [[Lähis-Ida]] kultuuridest (näiteks semiidi jumal [[Dagon]]), kuid enamasti on need uusloomingulised. Oluline osa Lovecrafti mütoloogiast keerleb ümber müstifitseeritud tegelaste, allikate või muististe (näiteks hullu araablase [[Abdul Alhazred]]i [[8. sajand]]il kirjutatud raamat "Kitab al-Azif" ehk "[[Necronomicon]]"). Lovecrafti lugude miljööd kujundavad väljamõeldud Arkhami maakond ja selles asuv Miskatoni ülikool [[Uus-Inglismaa]]l. Lovecrafti hilisem järgijaskond läheb aeg-ajalt tema müstifikatsioonide õnge, pidades väljamõeldud inimesi, jumalaid või raamatuid tõelisteks. ~~Verdtarretavaid~~Verd tarretama panevaid stseene ja tapatööd ei kirjelda Lovecraft otseselt (ehkki neid tihtipeale esineb), vaid edastab seesuguseid sündmusi kaudselt, mängides lugeja ootustele. Kalduvus kirjeldada toimuvat vähem detailide ja rohkem selle mõju kaudu tegelaste psüühikale iseloomustab Lovecrafti [[Edgar Allan Poe]] õpilasena. Enamik Lovecrafti lugusid ei lõpe peategelasele hästi. Ka läbivad Lovecrafti loomingut maailma mõistetamatuse ja hukatuslike, inimestele keelatud teadmiste motiivid. Üsna tihti uurib peategelane (tihti ühtlasi minajutustaja) mõnda ajaloolist eset (raamatut, kuju, maja, päevikut) ning kui ta lõpuks avastab, et on seeläbi langenud talle ~~senikäsiteldamatute~~seni käsiteldamatute jõudude meelevalda, on juba hilja ja ta ei saa midagi olulist teha. Peategelase tulevasest saatusest annavad tihti vihjet tema eelkäijate (esivanemate või sama teemaga tegelnud uurijate) segasevõitu surmad. Deemonlikud jumalad on kõikvõimsad, inimene on jumalate ja nende teenijate nähtamatute võrkude palge ees jõuetu. Pärast autori surma on Lovecrafti teosed saavutanud suure populaarsuse. Nende alusel on valminud üle 60 filmi ("Dagon" [[2001]], "Beyond the Wall of Sleep" [[2006]]) ja arvutimänge ("Call of Cthulhu: Dark Corners of the Earth", 2006). Igal aastal ilmub Lovecrafti juttudest inspireeritud tekste sadade kaupa (eesti keeles näiteks [[Robert Zelazny]] "Üksildane oktoobriöö"), mõned seesugused on kirjutatud ka Eestis.

H. P. Lovecraft: erinevus redaktsioonide vahel