Christian Julius Ludwig Steltzer: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
 
14. rida:
Juba samal suvel, kui ülikoolis korralist õppetööd ei toimunud, müüs Steltzer neljale isikule õigusteaduste doktori kraadi, ilma et need oleksid mingit koolitust läbinud või doktorikraadi kaitsnud. Need olid rätsep Walter, vabrikant Weber, Gustel Petersen ja Peter Lafontaine. Doktorikraadi ostjad maksid [[Tartu ülikooli õigusteaduskond|Tartu ülikooli õigusteaduskonna]] kõigile neljale töötajale, kelleks olid rektor Steltzer, dekaan [[Christian Heinrich Gottlieb Köchy]], [[Carl Friedrich Meyer]] ja [[Friedrich Lampe]], ning ühe diplomi hinnaks kujunes 15 000 [[Vene rubla]]. Linna peal räägiti suurepärasest pidusöögist, mille Petersen doktoriks saamise tähistamiseks korraldas, seevastu väitekirja kaitsmisest polnud mitte midagi kuulda. [[Tartu ülikooli nõukogu]] liikmed kiirustasid puhkuselt tagasi ja tõstatasid väljaantud diplomite seaduslikkuse küsimuse.
 
Steltzer sai rektor olla kõigest 3 kuud, kui ta Aleksander I käsul sellelt ametikohalt vabastati. [[4. november|4. novembril]] 1816 vabastas rahvahariduse minister [[Aleksandr Golitsõn]] ka Köchy dekaani ametikohalt, kuid professoriks jäid mõlemad esialgu edasi. Lõpuks käskis Aleksander I Steltzeri ja Köchy viivitamatult vallandada koos kohustusega Tartust lahkuda ja keeluga astuda Venemaal riigiametisse, aga Meyeri juures arvestati kauaaegset laitmatut teenistust ja Lampe juures seda, et ta oli protestinud esimeste "kaitsmiste" vastu, ning mõlemad jäeti professoriks ilma õiguseta saada valitud dekaaniks või rektoriks. Kogu õigusteaduskonda trahviti ja selt võeti kuni kõigi professorite väljavahetamiseni õigus anda igasuguseid teaduskraade. [[5. mai]]l [[1817]] käskis ülikooli nõukogu Steltzeril ja Köchyl kogu raamatupidamine ja kõik raamatukogu raamatud 3 päeva jooksul üle anda, mispeale mõlemad lahkusid [[Saksamaa]]le. Meyer suri sellesama 1817. aasta sügisel ja Lampe kõigest 42-aastasenaaastaselt [[1823]].
 
Edaspidi töötas Steltzer [[Berliini ülikool]]is [[eradotsent|eradotsendina]], lisaks õigusnõunikuna ja [[Berliin]]i linnakohtu eesistujate kriminaalpalati liikmena. Ta suri [[1831]]. aastal.