|
[[File:Suburg - Liina, 1877.jpg|thumb|Lilli Suburgi jutustuse "Liina" esmatrüki esileht (1877).]]
[[Pilt:Lilli Suburgi mälestustahvel Viljandis.jpg|pisi|Lilli Suburgi mälestustahvel Viljandis [[Uueveski tee]] 3]]
'''Lilli Suburg''' (kasutatud ka nime '''Lilli Caroline Suburg'''; 20. juuli ([[vkj]]) / [[1. august]] [[1841]] [[Vändra kihelkond]], [[Pärnumaa]] – [[8. veebruar]] [[1923]] [[Valga]]) oli eesti kirjanik, [[ajakirjanik]], haridustegelane ja naisõiguslane. Ta avaldas
1887. aastal esimeseilmus tema sulest esimene eesti [[Feminism|feministlikufeministlik]] manifesti pealkirjagamanifest "Sõnake suguõdedele",.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kauge |eesnimi=Loona Riin |kuupäev=2022 |pealkiri=NAINE EESTI KIRJANDUSELUS 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSEL. „EESTI NAIS-LUULETAJATE ALBUM“ (1897) |url=https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/83360/BA_2022_Loona_Riin_Kauge.pdf?sequence=1&isAllowed=y |vaadatud=02.03.2023 |väljaanne=Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Suburg |eesnimi=Lilli |kuupäev=15.10.1887 |pealkiri=Sõnake suguõdedele |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=lindaestpere18871015.1.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |vaadatud=02.03.2023 |väljaanne=Linda}}</ref> lõiTa asutas esimese eesti tütarlaste kooli, asutasja esimese Eesti naisteajakirja Linda<ref name="Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb">{{cite web|url=https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=16&table=Persons|title=- Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb|website=Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb|access-date=2 March 2023|language=et}}</ref> ning oli Eesti esimene professionaalnekutseline naisajakirjanik.<ref name="Paju 2018">{{cite web|last=Paju|first=Imbi|url=https://kultuur.err.ee/679225/imbi-paju-meie-soolise-vordsuse-lipulaevad-on-lilli-suburg-hugo-treffner-ja-carl-robert-jakobson|title=Imbi Paju: meie soolise võrdsuse lipulaevad on Lilli Suburg, Hugo Treffner ja Carl Robert Jakobson|website=ERR|date=1 February 2018|access-date=2 March 2023|language=et}}</ref>
==Elukäik==
Lilli sündis [[Rõusa mõis]]as, mõne aja pärast kolis perekond [[Vana-Vändra mõis]]asse. Perekond oli heal järjel: Lilli ema töötas juustumeistrina ja isa oli [[opman]]. Esimase hariduse sai Lilli koduõpetaja käe all, seejärel õppis Ditmari erakoolis ja [[Pärnu Linna Kõrgem Tütarlastekool|Pärnu Linna Kõrgemas Tütarlastekoolis]], mis halva tervise tõttu jäi pooleli. Koduõpetaja kutse sai ta [[ekstern]]ina aastaid hiljem. Nooruses luges Lilli palju [[saksa keel|saksakeelset]] ilukirjandust ja puutus kokku ka [[feminist|naisõiguslaste]] ning ühiskonnateemaliste raamatutega.
Aastal [[1872]]. aastal, kui [[Carl Robert Jakobson]] asus elama [[Vändra]]sse, toimus Lilli elus pöördepunkt. Waldburgi mõisat sagedasti külastanud Jakobson kutsus Lillis esile rahvustunde, tema õhutusel valmis ka Lilli esimene jutt "Liina", kus ta rääkis oma kogemustest saksastuvas koolitöös ja ühiskonnas. Aastal [[1878]] sai temast Jakobsoni soovitusel [[Perno Postimees|Perno Postimehe]] toimetaja.<ref name="Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb" />
Peretülide ning majandusike raskuste tõttu kolis ta koos kasutütre Anna Wiegandtiga [[Pärnu]]sse. Aastal [[1882]] rajas ta Pärnus saksakeelse eraalgkooli, mis andis haridust eesti soost neidudele. Aastal [[1885]] viis ta oma kooli [[Viljandi]]sse, kus olid paremad õppimistingimused, seal kasvas kooli õpilaste arv 80-ni.<ref name="Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb" />
Koos kasutütre Annaga taotles ta [[1887]]. aastal luba 7-klassilise I järgu tütarlastekooli avamiseks, kuid taotlus jäi rahuldamata. Algaval [[venestamine|venestusperioodil]] sai kohustuslikuks õppekeeleks [[vene keel]], Lilli jättis kooli oma kasutütre juhtida.
Aastatel 1887–1894 andis Lilli välja eesti esimest naistele mõeldud ajakirja –naisteajakirja [[Linda (ajakiri)|Linda]]. Ajakirjas olid peateemadeks naisküsimused ja seltskonnaelu.<ref name="Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb" /> Aastal [[1900]]. aastal avaldas Lilli Suburg ühe oma viimastest jutustustest ajalehes [[Postimees]], selle pealkiri oli "Linda, rahva tütar". 1923–1924 ilmus tema [[memuaar|memuaarikogumik]] "Suburgide perekond".
Aastast [[1899]]. aastal elas ta [[Läti]]s [[Hoomuli]]s, külastades aeg-ajalt õdesid [[Valga]]s.
Lilli Suburg on maetud [[Vändra vana kalmistu|Vändra vanale kalmistule]].
==Mälestuse jäädvustamine==
*1923 [[Eesti Naisüliõpilaste Selts]] pani aluse Lilli Suburgi nimelisele abirahale. 1930. aastal liitusid sellega ka [[Korporatsioon Filiae Patriae|korp. Filiae Patriae]] ja 1936 [[Korporatsioon Indla|korp. Indla]]<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1936/11/14/72|Pealkiri=Eesti Naisüliõpilaste Selts 25-aastane|Väljaanne=Postimees|Aeg=14.11.1936|Kasutatud=}}</ref>
*[[1926]] tema hauale Vändra vanal kalmistul püstitati hallikas-mustasthallikasmustast marmorist mälestussammas (ristathukale toetuv obelisk), mille esiküljel on tekst: "1841-1923 Lilli Suburgile Eesti naised"(kujur [[Ferdi Sannamees]])<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8357 Kultuurimälestis nr 8357 "Lilli (Caroline) Suburgi (1841-1923) haud"]</ref>
==Isiklikku==
Tema kasutütar oli [[Anna Wiegandt|Anna Wiegandt-Lammas]].
Lilli ei kannatanud oma eluajal konkurentsi, ta mõtles välja luiskelugusid oma kaaskondlaste kohta, lastes liikvele kuulujutte nende halbadest kommetest ningja kasimatusest. Oma kooliõde ja pinginaabrit [[Lydia Koidula|Lydia Jannsenit]] süüdistas Lilli varastamises ja halvas käitumises, samal ajal näiliselt tema üle hoolitsust välja näidates. Kirjades [[Aino Kalda|Aino Kaldale]] (Karl Mihkla uurimus L. Koidulast)<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Karl Mihkla.|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maasona19440614.1.4&srpos=14|pealkiri=Koidula koolipõlv|väljaanne=Maa Sõna|aeg=14. juuni 1944|vaadatud=}}</ref> süüdistab Lilli [[Johann Voldemar Jannsen|Johann Voldemar Jannseni]] vägivaldsuses ning oma laste jõhkras peksmises, tervet Jannseni perekonda aga halbades kommetes, kasimatuses<ref>{{Netiviide|autor=Karl Mihkla|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maasona19440615.1.6&srpos=13|pealkiri=Koidula koolipõlv|väljaanne=Maa Sõna|aeg=15. juuni 1944|vaadatud=}}</ref> ja vargustes. Karl Mihkla jõuab tõdemuseni, et Suburg ei leppinud kunagi sellega, et Lydia oli temast parem kirjanik või et keegi üldse oli temast parem, hoolikam või ühiskonnale kasulikum kui tema ise.<ref>{{Netiviide|autor=[[Rein Veidemann]].|url=https://edasi.org/45108/rein-veidemann-neiu-e-a-ning-eesti-romaani-algus-ennosaare-ain/|pealkiri=Rein Veidemann: neiu E. A. ning eesti romaani algus.|väljaanne=Edasi|aeg=27. august 2019|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uudisleht19360802.1.1&srpos=1&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA|pealkiri=Must vari isamaalauliku kohal|väljaanne=Uudisleht, nr. 119|aeg=2. august 1936|vaadatud=}}</ref> Samas räägib Suburg oma kunagisest koolikaaslasest kui parimast sõbrast (ehkki Koidula Suburgi oma parimaks sõbrannaks ei pidanud ning ka tõenäoliselt ei olnud Lilli konfliktsuse tõttu<ref name=":0" />): "Sääl istusime hilja õhtu... üks teise kaenlas ja puistasime üksteisele omad südamesaladused välja, sääl luges ta mulle oma esimese, nagu ta ütles, tunde-laulu saksakeeles ette, millest me mõlemad vaimustatud olime."<ref>{{Netiviide|autor=Karl Mihkla|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maasona19440610.1.4&srpos=8|pealkiri=Koidula koolipõlv|väljaanne=Maa Sõna|aeg=10. juuni 1944|vaadatud=}}</ref>
Lilli Suburgi alaväärsustunnet, elu ning suhtumist kaaskondlastesse on mõjutanud paljud pikaltkaua ja raskelt põetud haigused (menstruatsioonihäired, verejooksud, kopsupõletik, 1885 eemaldatud parem rind). Rätik, mida Lilli iga päev näol kandis ja millega teda vähestel säilinud fotodel näha võib, olevat varjanud inetut näoarmi. Armi iseloomu ning ulatuse kohta ei ole aga midagi teada peale Lilli enda päevikus kirjeldatud, võimalik et ka väljamõeldud, lugude. Ühe versioonina oli Suburgi näol kaasasündinud kasvaja, mille eemaldusoperatsioon ebaõnnestus ning jättis näole armi. Kasvaja tekkepõhjusena mainib Suburg oma päevikus oma ema väära käitumise süüd. Sama müüti pajatab Lilli ajakirjas "Psychische Studien" ilmunud artiklis. Teise versioonina on näoarmi tekkepõhjustekke põhjus [[erüsiipel]] ehk roospõletik. Kolmanda võimalusena mainitakse kaasasündinud süüfilist. Lydia Koidula vend Eugen mainib lihtsalt kaasasündinud iluviga: „Oli ju Lilli Suburg sündinud vigase näoga, mis noore plika isiku tegi ebameeldivaks” (Jannsen 1927: 382).<ref>{{Netiviide|autor=[[Eve Annuk]].|url=http://kjk.eki.ee/ee/issues/2016/7/811|pealkiri=Haigused ja igatsused, Lilli Suburgi käänuline tee|väljaanne=Keel ja Kirjandus|aeg=juuli 2016|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-04-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200420235813/http://kjk.eki.ee/ee/issues/2016/7/811|url-olek=ei tööta}}</ref>
==Viited==
| 