'''Mawlānā Jalāl ad-Dīn Muhammad Rūmī''' ([[pärsia keel]]es مولانا جلال الدین محمد رومی, [[türgi keel]]es ''Mevlânâ Celâleddin Mehmed Rumi'') ehk '''Mawlānā Jalāl ad-Dīn Muhammad Bal<u>kh</u>īBalkhī'''; varem eestindatult ka '''Džalaluddin Rumi''' või '''Džalal ad-Din Rumi'''<ref>[https://www.ester.ee/search~S1*est?/arumi/arumi/1%2C25%2C93%2CB/exact&FF=arumi+ds~calal+ad+din+++++1207+++++1273&1%2C53%2C Raamatukogukataloog Ester]</ref>; enamasti lihtsalt '''Rūmī''' ([[30. september]] [[1207]] [[Balkh]] tänapäeva [[Afganistan]]is või [[Vahš]] [[Kurgonteppa]] lähedal tänapäeva [[Tadžikistan]]is – [[17. detsember]] [[1273]] [[Konya]] tänapäeva [[Türgi]]s) oli pärsia (tadžiki) luuletaja, jurist, teoloog ja õpetlane, [[sufism|sufi]] [[müstik]]. Elas suurema osa ajast Konya linnas.
Jalāl ad-Dīn Rūmī pühendas oma ekstaatilisi nägemusi ja elamusi sisaldava mahuka [[gaseel]]ikogu "[[Dīvān-e Šams-e Tabrīzī]]" ehk "[[Dīvān-e Kabīr]]"i" [[derviš]] [[Shams-i-Tabrīzī]]le, kelle juhtimisel ta avastas olemise metafüüsilise sügavuse.<ref>700 aastat Džalāl ad-Dīn Rūmī surmast. - Haljand Udam. ''Orienditeekond''. Tartu: Ilmamaa, 2001.</ref> Rūmī umbesumbkaudu 26 000 värsireast koosnev müstiline õpetuspoeem "[[Masnavī]]" on pärsiakeelses maailmas [[koraan]]i järel kõige tähtsam kirjandusteos. Õpilaste kirjapandud on Rūmī vestlustekogu "[[Fihi ma fihi]]" ('"Selles on, mis selles on'"). Rūmī järgijad lõid tema eeskujust innustatulteeskujul [[Mevleviye]], ehk pöörlevate dervišite vennaskonna, mille liikmed otsivad jumalikku [[ekstaas]]i eriliseserilise muusikalise saatega tantsu[[rituaal]]isi abil.
Türgi kultuuri- ja turismiministeeriumi ettepanekul kuulutas [[UNESCO]] 2007. aasta rahvusvaheliseks Rūmī aastaks.
Ehkki veel 1979. aastal tõdes kirjandusteadlane ja tõlkekriitik [[Sergei Issakov]], et teiste pärsia luuleklassikute kõrval on Rūmī jäänud eesti keelde tõlkimata<ref>[[Sergei Issakov]] [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=sirpjavasar19790629&type=staticpdf Tõlkeid NSV Liidu rahvaste kirjandustest: pilguheit minevikku ja tulevikku]. Sergei Issakov. Sirp, 29. juuni 1979, lk 6</ref>, on nüüdseks tõlkes ilmunud mitu Rūmī värsikogu. [[Ingvar Luhaäär]]e tõlkes on [[Eesti Luuleliit|Eesti Luuleliidult]] ilmunud kogumikud "Mida öeldi roosile sellist" (2009) ja "Lend salajasse taevasse" (2012), [[Doris Kareva]] aga tõlkis ja avaldas kirjastuses [[Verb (kirjastus)|Verb]] 2013. aastal kogumiku "Päikesesõnad", millele kirjutas kommentaarid ja järelsõna [[Kalle Kasemaa]].
Rumi ainetel on Eesti helilooja [[Maria Kõrvits]] loonud instrumentaalteose "Langedes ülespoole, taeva kaarjasse kaussi".
