'''Nantes'i edikt''' [n'aanti ed'ikt] on [[13. aprill]]il [[1598]]. aastal [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuninga]] [[Henri IV]] poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistati [[Prantsusmaa]]l valitsevaks [[religioon]]iks [[katolitsism]].
Kuid omaOma veendumusi lubati siiski kuulutada ka [[reformatsioon|reformitud]] [[usutunnistus]]e pooldajatel. [[Hugenotid]] ([[Protestantism|protestandid]]), kes moodustasid tollelsel ajal kümnendiku Prantsusmaa elanikkonnast, said õiguse pidada oma [[jumalateenistus]]i. Küll aga ei tohtinud nad jumalateenistusi pidada Prantsuse kuningakojas, samuti Pariisis ja linnast viie ljöö ümbruses. Ka Roueni, Dijoni, Toulouse'i ja Lyoni linnas ei lubatud neil jumalateenistusi pidada. VastupidiKatoliku jumalateenistusi ei tohtinud katoliku jumalateenistusi pidada Saumuri, [[Sedan|Sedani]], [[La Rochelle]]'i, Montaubani ja [[Montpellier|MontpellieriMontpellier']] linnades.
Kaitsmaks endKaitseks katoliiklaste võimalike kallaletungide eest, olid hugenottidelhugenotid omaloonud väesalgadväesalku ja koguni kindlusedkindluseid. Hugenottide eriõigused ei sobinud kokku tollel ajal tugevnevatugevnevale kuningavõimugakuningavõimule. Juba [[Richelieu]] vallutas hugenottide tähtsamatähtsaima kindluse [[La Rochelle]]'i [laro'šellšelli] ning tühistas hugenottidele antud poliitilised eriõigused. Senine usuvabadus siiski säilis.
