Kvoot: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisatud 3 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8
PResümee puudub
 
3. rida:
'''Kvoot''' on millegi jaoks kehtestatud piirmäär.
 
[[Majandus]]es kehtestavad riikide valitsused kvootidega teatud koguselised piirangud kindlatele sisse- ja väljaveo kaupadele või teenustele. Kvoot on kaubanduses tõhusam kui tariif, sest tollid tõstavad impordi hinda ja muudavad selle vähem konkurentsivõimeliseks. Tollid on reeglina kõrgemad lõpptoodangule ja madalamad toormele. Kaubanduses kasutatavad kvoodid võivad olla valikulised – eri maadele võivad teatud kvoodid olla kohustuslikud (majanduses, relvatööstuses). Hinnakvoodid erinevad impordikvootidest. Hinnakvoodid lubavad riiki sisse vedada kindla koguse tollimaksuvaba või madalama tollimaksumääraga kaupa. Kvoodi ületanud kaubale kehtib kõrgem tollimaks. Sisseveokvoodiga kitsendatakse kauba sissevedu (mõnikord täielikult). Koguseliselt määratavad kaubapiirangud kehtestati suurel määral I maailmasõja ajal ja järel. 1920. aastate jooksul majanduses kvoodid järk -järgult tühistati ja asendati tariifidega. Järgmine ulatuslik kvootide kasutuselevõtt toimus suure majanduslanguse ajal 1930. ndateaastate alguses. Pärast II maailmasõda Euroopas kvootide kasutamine vähenes, USA-s aga jätkus.<ref name="Lv2mq" />
[[Majandus]]es kehtestavad riikide valitsused kvootidega teatud koguselised piirangud kindlatele sisse- ja väljaveo kaupadele või teenustele. Kvoot on
kaubanduses tõhusam kui tariif, sest tollid tõstavad impordi hinda ja muudavad selle vähem konkurentsivõimeliseks. Tollid on reeglina kõrgemad lõpptoodangule ja madalamad toormele. Kaubanduses kasutatavad kvoodid võivad olla valikulised – eri maadele võivad teatud kvoodid olla kohustuslikud (majanduses, relvatööstuses). Hinnakvoodid erinevad impordikvootidest. Hinnakvoodid lubavad riiki sisse vedada kindla koguse tollimaksuvaba või madalama tollimaksumääraga kaupa. Kvoodi ületanud kaubale kehtib kõrgem tollimaks. Sisseveokvoodiga kitsendatakse kauba sissevedu (mõnikord täielikult). Koguseliselt määratavad kaubapiirangud kehtestati suurel määral I maailmasõja ajal ja järel. 1920. aastate jooksul majanduses kvoodid järk järgult tühistati ja asendati tariifidega. Järgmine ulatuslik kvootide kasutuselevõtt toimus suure majanduslanguse ajal 1930. ndate alguses. Pärast II maailmasõda Euroopas kvootide kasutamine vähenes, USA-s aga jätkus.<ref name="Lv2mq" />
 
== Saastekvoodid ==
12. rida ⟶ 11. rida:
alternatiivsete energiatootmisviiside juurutamine jm, mis koos summaarse energiatarbe märgatava vähenemisega kõikides majandussektorites on vähendanud ka KHG heitkoguseid.
 
Aastast 2013. algabaastast algas EU ETS-i kolmas 8 -aastane kauplemisperiood, mis oma kestuselt on võrreldes eelnevate perioodidega pikem ning on muutunud LHÜ-de taotlemise põhimõtted. Antud kauplemisperioodil minnakse valdavalt üle enampakkumistele ning järk-järgult vähendatakse tasuta LHÜ-de eraldamist EU ETS-i kuuluvatele käitisetele.<ref name="wC1dq" />
 
== Kvootide kasutamine ==
23. rida ⟶ 22. rida:
 
== Kalapüügikvoot ==
Lubatud kogupüügid (TACs) on püügilimiidid, mis on kehtestatud kõige olulisematele kaubanduslikele kalavarudele. Komisjon teeb lubatud kogupüükide kohta ettepanekud, mis tuginevad asjaomaste kalavarude olukorda käsitlevatele teaduslikele nõuannetele. Ettepanekud peab heaks kiitma kalandusministrite nõukogu. Lubatud kogupüügidkogupüügikogused kehtestatakse enamuseenamikule kalavarudekalaliikidele puhuligaks iga-aastaseltaastaks uuesti ja süvamereliikide puhul igaks kaheks aastaks. Üha rohkemate kalavarude puhul kehtestatakse lubatud kogupüügid kooskõlas mitmeaastaste kavadega. Lubatud kogupüügid jagatakse ELi liikmesriikide vahel süsteemi raames, mida kutsutakse „suhteliseks stabiilsuseks”. Selle süsteemi abil hoitakse riiklikud kvoodid üksteise suhtes stabiilsetena isegi siis, kui püüda lubatava kala üldkogus kalavarude produktiivsuse poolest erineb.<ref name="7et2E" />
 
== Piimakvoot ==
33. rida ⟶ 32. rida:
[[Poliitika]]s on kvoot volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär.
 
Eesti Riigikogu valimistel jaotatakse kohad ringkondade vahel kasutades Hare'i kvooti. Sisuliselt jagatakse valimisõiguslike kodanike arv ringkonnas kogu valimisõiguslike kodanike arvuga ja korrutatakse 101-ga; iga ringkond saab esiteks selle korrutise täisosa jagu mandaate (näiteks 10,9=10) ja arvutatakse ülejääk (näites: 10,9–10=0,9); niimoodi ülejäänud kohad jaoks järjestatakse ringkonnad suurima ülejäägi põhjal. Ja ringkond saab täiendvatäiendava koha juhul, kui ringkonna ülejääk osutub suurimaks, kuni kõik kohad on jaotatud.
 
== Sookvoot ==