'''Willie Nelson''' (õieti '''William Hugh Nelson'''; sündinud [[29. aprill]]il [[1933]] [[Abbott (Texas)|Abbott]]is [[Texas]]e osariigis) on [[USA]] [[kantrimuusika|kantri]]laulja ja laulukirjutaja. Ta on 12 [[Grammy]] auhinna võitjalaureaat, sealhulgas kategoorias ''muusikaline legend'' (1990) ja ''elutöö'' (2000). Tema nimi on kantud kantrimuusika kuulsuste halli (1993).
Nelsoni muusikukarjäär algas [[1956]]. aastal. Tema karjääri takistasidon takistanud [[alkohol]]i joomine, [[marihuaana]] suitsetamine ning asjaolu, et ta kandis avalikes kohtades sageli loata relvi. Väsinud probleemidest seadusega, kolis ta [[1965]]. aastal [[Texase osariik]]i Austinisse, mis oli tol ajal tuntud oma vaba moraali poolest. 1970. aastate alguses kasvatasid Nelson ja [[Waylon Jennings]] pikki juukseid, ja habet janing kandsid pleekinud teksaseid, kuulutades sõja kantrimuusikatööstusele, kus tollal domineerisid laitmatu lõikega jakkides poleeritud meelelahutajad. Nn ''outlaw''-liikumise (''outlaw-country'') käigus kaitsesid nad kantrimuusika tagasipöördumist selle kauboiliku päritolu juurde. Selle suuna üks peamisi verstaposte oli Nelsoni album "Red Headed Stranger" (1975). Tema karjääri edukaimadedukamad singlid olid sel perioodil "Blue Eyes Crying in the Rain" (1975) ja "On the Road Again" (1980).
[[1980]]. aastatel hakkas Nelson aktiivselt tegutsemaesinema filmides. Muusikaliselt oli tema jaoks aeg duettide jaoks. Tüüpiline näide on laul "To All the Girls I've Loved Before", mis on salvestatud koos [[Julio Iglesias]]ega. Koos vana kamraadi Jenningsi, [[Kris Kristofferson]]i ja [[Johnny Cash]]iga lõi ta eduka supergrupisuperansambli ''The Highwaymen''. Selleks ajaks pälvis esineja väga laialdast tunnustust väljaspool kantritööstust. [[1982]]. aastal pälvis ta Grammy auhinna mainekas ''Aasta plaadi'' kategoorias (klassikalise loo "Always on My Mind" uue tõlgenduse eest).
[[1990]]. aastal pidi Nelson kohtus võistlema siseriiklikuvõitlema [[maksuamet]]iga, kes süüdistas teda süstemaatilises maksudest kõrvalehoidmises. Kuna võlgnevus ületas 16 miljonit [[dollar]]it, läks märkimisväärne osa laulja varast haamri alla. Võla tasumiseks salvestas ta isegi spetsiaalse topeltalbumi. Pärast legaalset eepost andis Nelson [[1993]]. aastal välja duettide albumi teiste žanrite staaridega, sealhulgas [[Bob Dylan]]i, [[Paul Simon]]i ja [[Sinead O'Connor]]iga.
1990. aastate teisel poolel oli Nelsoni (nagu ka teiste vanakooli esinejate) populaarsus kiiresti langemas. Tema mainet ei aidanud parandada ka eakaeakas lauljaeas aktiivnepeetud võitlus marihuaana legaliseerimise eest (ühes jutusaates teatas ta uhkelt, et suitsetas [[Valge Maja]] katusel president [[Jimmy Carter]]i korraldatud vastuvõtul "umbrohtu"). Püüdes meelitada kantrimuusika noorema põlvkonna kuulajaid, salvestas Nelson tugevate ''[[reggae]]''-mõjutustega albumi. [[2006]]. aastal naasis ta esimest korda üle aastate riigi edetabelite tippu ning aasta varem avaldas vastuolulise loo "Cowboys Are Frequently Secretly Fond of Other".
