Redaktsioon: 10. märts 2013, kell 10:49 redigeeri Addbot (arutelu \| kaastöö) 47 247 muudatust P Bot: Migrating 37 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q109391 (translate me) ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 13. jaanuar 2023, kell 14:51 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus
8. rida: Kraater võib moodustuda peale vulkaanilise materjali kraatrivallidele kuhjumise ka plahvatusliku [[Vulkaanipurse\|vulkaanipurske]] tagajärjel. Vulkaanipursete ~~tulemusel~~tagajärjel võivad vulkaanis olevad lõhed ja lõõrid sulguda ja mujal tekkida. Võib juhtuda, et ühte kraatrisse viivad avaused sulguvad ja tekivad mujale vulkaani välispinnale viivad avad. Seetõttu on vulkaane, millel on mitu kraatrit. Kui üks nendest on vulkaani tipus, nimetatakse seda peakraatriks, ülejäänuid, mäe küljel olevaid, nimetatakse kõrvalkraatriteks. Kui kraater täitub veega, nimetatakse tekkinud järve [[kraatrijärv]]eks. Kraatrijärved on tavaliselt sügavad. Maailma kõige sügavam kraatrijärv [[Crater Lake]] on 594 m sügav. Kraatri kõik servad ei pruugi olla ühekõrgused. Juhtub, et vulkaanipurske või maavärina ~~tulemusel~~tagajärjel variseb osa mäest kokku ja seetõttu on kraatri üks serv oluliselt madalam teistest. Niisugune olukord võib tekkida ka siis, kui kraatrijärv suudab [[erosioon]]i tulemusena vulkaaniseina läbi uuristada ja sealtkaudu täielikult või osaliselt tühjaks voolab. Kõik kraatrid ei asu mäe tipus. Leidub suhteliselt madalaid, lameda põhjaga ja laiu kraatreid, mida nimetatakse [[maar]]ideks. Maarid on tavaliselt täitunud veega ja niimoodi moodustanud [[maarijärv]]e.

Kraater: erinevus redaktsioonide vahel