Ian Smith: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
lisatud JÄRJESTA (booster)
PResümee puudub
5. rida:
==Elulugu==
 
===VaraneNoorpõlve poliitiline tegevus===
 
Smith sündis Rodeesias Selukwe kaevanduslinnas kolmelapselise perekonna noorima lapsena. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal teenis ta algul Rodeesia kuninglikes õhujõududes ja viidi seejärel piloodina üle [[Suurbritannia]] kuninglike õhujõudude teenistusse. Ta teenis lennuväes sõja lõpuni vaatamata [[1943]]. aastal läbi elatud raskele lennuõnnetusele, mille tulemusel vajas ta plastilistplastilise lõikustkirurgia abi.
 
Pöördunud pärast sõda tagasi kodumaale Rodeesiasse, ostis ta Selukwe lähistele talu ja hakkas aktiivselt kaasa lööma kohalikus poliitilises elus. [[1948]]. aastal osales ta [[Lõuna-Rodeesia Liberaalne Partei|Lõuna-Rodeesia Liberaalse Partei]] nimekirjas seadusandliku kogu valimistel ja sai selle liikmeks. Aastal [[1953]]. aastal vahetas ta erakondlikkuoma kuuluvust jasenise liituspartei [[Ühinenud Föderaalne Partei|Ühinenud Föderaalse ParteigaPartei]] vastu. Selle sammu tingis tema toetus kolme Suurbritannia koloonia – [[Lõuna-Rodeesia]], [[Põhja-Rodeesia]] ja [[Njassamaa]] – ühendamisele.
 
Nimetatud partei koosseisus valiti ta sama aasta detsembris kolme koloonia ühendamisel loodud [[Rodeesia ja Njassamaa Föderatsioon]]i parlamendi liikmeks. Poliitiliselt jäi ta siiski püsimatuks, lahkudes [[1962]]. aastal ka Ühinenud Föderaalsest Parteist ja moodustades uue, [[Rodeesia Reformipartei]]. Mõne kuu pärast ühines see [[Dominioonipartei]]ga, moodustades [[Rodeesia Rinne|Rodeesia Rinde]]. Uue partei koosseisus valiti Smith 1962. aastal parlamenti tagasi ja nimetati peaminister [[Winston Field]]i valitsuses rahandusministriks.
21. rida:
[[11. november|11. novembril]] [[1965]] kuulutas ta Rodeesia ühepoolselt iseseisvaks ja sai uue riigi esimeseks peaministriks. Kõik riigid keeldusid Rodeesia iseseisvust tunnustamast ja [[ÜRO]] kehtestas Rodeesia vastu sanktsioonid.
 
Aastal [[1969]]. aastal töötas Ian Smithi valitsus välja uue põhiseaduse projekti, millega pidi Rodeesiast saama vabariik. Seni oli riigipeana tunnistatud Suurbritannia monarhi [[Elizabeth II]]. Vabariik kuulutati välja järgmisel, [[1970]]. aastal ja esimeseks presidendiks sai [[Clifford Dupont]] peaminister Smithi Rodeesia Rindest.
 
Kuigi rahvusvaheline mittetunnustamispoliitika ei mõjutanud oluliselt Rodeesia igapäevaelu, muutis see keeruliseks rahvusvahelise suhtluse. Samuti põhjustas hulgaliselt probleeme üha tugevamaks muutuv neegrite enesemääramisliikumine Rodeesia sees, mis viis ka relvakonfliktideni. [[1970. aastad|1970. aastatel]] jätkasid mõjukad riigid nagu [[Ameerika Ühendriigid]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] ja Suurbritannia Smithi valitsuse mõjutamist.
 
Aastal [[1976]]. aastal nõustus Smith lõpuks muutma valimissüsteemi, andes võimaluse ka neegritele riigi poliitilises elus aktiivselt osaleda. Tegelikult alustas ta osavat venitamispoliitikat, pidades iga üksikasja üle detailseid kõnelusi rahvusvahelisel tasandil. Siseriiklikult tõi Smithi venitamistaktika kaasa relvavõitluse ägenemise. Aastad [[1977]]–[[1979]] olid Rodeesia kodusõjas kõige verisemad.
 
[[1979]]. aastal toimusid Rodeesia esimesed mitmerassilised parlamendivalimised, kus peamised vasakpoolsed opositsiooniparteid keeldusid osalemast. Valimiste järel nimetati Rodeesia ümber [[Zimbabwe Rodeesia]]ks ja juunis [[1979]] loovutas Ian Smith peaministri ameti piiskop [[Abel Muzorewa]]le, riigi esimesele ja ainsale neegrist valitsusjuhile.
39. rida:
Ian Smithist sai parlamendiopositsiooni ametlik juht. Kuigi tema toetus vahepeal kahanes, saavutas ta koos oma toetajatega [[1985. aasta Zimbabwe parlamendivalimised|1985. aasta valimistel]] taas edu, võites 15 valgetele reserveeritud 20 parlamendikohast. Kuna see ei meeldinud üha enam diktaatorlikke meetodeid rakendavale Mugabele, tühistas ta lihtsalt valgetele määratud parlamendikohtade kvoodi, milleks tal oli ka konstitutsiooniline õigus.
 
Smith loobus seejärel aktiivsest poliitilisest tegevusest ning asus elama oma talusse, asudes kritiseerima uut süsteemi ajakirjanduse ja raamatute veergudel. Aastal [[1997]] ilmus tema autobiograafia "Suur reetmine" ("''The Great Betrayal''") ja [[2001]]. aastal selle järg "Kibe lõikus" ("''Bitter Harvest''").
 
Aastal [[2005]]. aastal suundus Smith ravile [[Kaplinn]]a [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]i, kuhu jäigi elama. Kuni Ian Smithi surmani novembris 2007 kandis tema eest hoolt lesestunud kasutütar Jean.
 
==Poliitiline karjäär==
==Isiklikku==
 
Ian Douglas Smith abiellus [[1948]]. aastal Janet Wattiga. Neil oli üks poeg, Alexander ehk Alec Smith (1949–2006), aga peres kasvas ka kaks last Janet Watti eelmisest abielust – Robert ja Jean.
 
Ian Smithi abikaasa Janet suri [[1994]]. aastal.
 
==Karjäär==
 
*[[1948]]–[[1953]] Lõuna-Rodeesia parlamendi liige
58. rida ⟶ 52. rida:
*[[1980]]–[[1985]] Zimbabwe parlamendi liige
 
==Isiklikku==
 
Ian Douglas Smith abiellus [[1948]]. aastal Janet Wattiga. Neil oli üks poeg, Alexander ehk Alec Smith (1949–2006), aga peres kasvas ka kaks last Janet Watti eelmisest abielust – Robert ja Jean.
 
Ian Smithi abikaasa Janet suri [[1994]]. aastal.
 
{{JÄRJESTA:Smith, Ian}}