Redaktsioon: 19. november 2022, kell 20:53 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 907 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. detsember 2022, kell 20:12 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 907 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
20. rida: Etanool oksüdeeritakse maksas väga mürgisteks aldehüüdideks, sealt edasi karboksüülhapeteks ning pärast mitmeid vahereaktsioone lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Vaheastmena tekkiv etanaal on väga mürgine ühend, mis reageerides tekitab alkaloide. Viimased sarnanevad tugevate narkootiliste ainetega.<ref>https://alkoinfo.ee/et/moju/alkoholi-toime/alkoholimurgistus-ja-esmaabi/</ref> Inimene hakkab alkoholi tarvitama tavaliselt tuju tõstmiseks või stressi maandamiseks. [[Stress]] on seisund, mille põhjuseks võib olla näiteks mõni negatiivne elusündmus. Alkoholi abil püüab inimene stressi leevendada, sest alkohol on mõnuaine ja enamik mõnuaineid tekitavad sõltuvust. ~~Paraku~~Kuid alkohol ei likvideeri ~~alkohol~~ stressi allikat. ==Ajalugu== Alkoholismi esmased kirjeldused ulatuvad [[antiikaeg]]a. [[Hippokrates\|Hippokrateselt]]~~e poolt~~ pärinevad esimesed teadaolevad ''[[delirium tremens]]i'' ehk [[joomahullus]]e kirjeldused. ==Epidemioloogia==

Alkoholism: erinevus redaktsioonide vahel