Heliraamat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.2 |
||
2. rida:
'''Heliraamat''' ehk '''audioraamat''' on [[fonogramm|helisalvestis]], milles on talletatud ([[kirjandus]]lik) tekst. Heliraamatuid levitatakse helifailina [[veeb]]is, [[E-kiri|e-kirjaga]] ([[ZIP]]-[[fail]]ina) või [[helikandja]]l, näiteks [[helikassett|lintkassetil]] või [[heliplaat|heliplaadil]].
[[Fail:Audiobook Recording Workshop Participant - Citra Hasan.jpg|pisi|Heliraamatukoolitus]]
Esimesed heliraamatud anti välja [[1932]]. aastal Ameerika Ühendriikides Kongressi algatatud täiskasvanud pimedate raamatuprojekti raames. [[1960. aastad|1960. aastate]] lõpuks tekkisid raamatukogudesse tasuta heliraamatud, mis olid salvestatud peamiselt [[vinüülplaat]]idele ja [[helikasett|kassettidele]]. Raamatute salvestamine [[CD (andmekandja)|CD]]-dele ei läinud [[muusikatööstus]]ega võrreldes niisama kiirelt, sest kassetimängijatel oli eelis algsete CD-mängijate ees – neid sai kuulata edasi täpselt sealt, kus pala eelmisel korral pooleli jäi. Nüüd on heliraamatud digitaalsetes vormingutes (näiteks [[MP3]], [[WMA]] jm) saada nii tasuta kui ka tasulistena.<ref>Timo Treit, [
[[Fail:MauritiusCommandAudioBookCassette.JPG|pisi|Heliraamat [[Helikassett|helikassetil]]]]
Eestis salvestati esimesed kirjandustekstid [[1947]]. aastal. Samal aastal asutati Tallinnas pimedate raamatukogu, kus hakati koguma ja laenutama heliraamatuid. [[1968]]. aastal loodi pimedate ühingus spetsiaalne [[helistuudio]], kus hakati salvestama heliraamatuid. Kahe aasta pärast anti välja esimene nägemispuudega inimeste elu käsitlev heliajakiri [[Epüfon]]. [[1964]]. aastal asutati üleliiduline heli[[plaadifirma]] [[Meloodia (plaadifirma)|Melodija]] ja tasapisi käivitus selle [[Tallinn]]a heliplaadistuudio. Edaspidi salvestati [[tekst]] ja [[muusika]] ning kujundati plaadiümbris Tallinnas, plaat tehti enamasti aga [[Riia]] vabrikus.<ref>Timo Treit, [
[[Digikultuuriaasta]] korraldajad koos [[Kultuuriministeerium]]iga võtsid 2020. aastal eesmärgiks toetada heliraamatute turu kujunemist Eestis. Eesti [[Näitleja|näitlejatel]] lasti sisse lugeda 50 eesti autori raamatud.<ref>[https://raamatud.elu24.ee/6982795/eesti-kirjandusklassika-audioraamatud-saavad-koigile-kattesaadavaks Eesti kirjandusklassika audioraamatud saavad kõigile kättesaadavaks]</ref> Mujal ilmas on heliraamatud olnud võrdlemisi populaarsed ja oletatakse, et heliraamatute müük möödub 2023. aastal e-raamatute müügist, kuid Eestis on nende levik seni olnud üsna tagasihoidlik.<ref>[https://kultuur.err.ee/1198270/tauno-vahter-kirjastamine-pikk-toibumine-pohmakast "Tauno Vahter. Kirjastamine: Pikk toibumine pohmakast"] ERR kultuur, 6. detsember 2020 </ref><ref>[https://www.bbc.com/culture/article/20200104-audiobooks-the-rise-and-rise-of-the-books-you-dont-read "Audiobooks: The rise and rise of the books you don’t read"] BBC, 6. jaanuar 2020</ref><ref name="Raudla" />
| |||