Redaktsioon: 28. juuli 2021, kell 21:19 redigeeri Marrx (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6802 muudatust →‎Elulugu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. oktoober 2022, kell 15:35 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
12. rida: \| Rahvus = [[Eestlased\|eestlane]] \| a1 = Elukutse \| a2 = ~~Kirjanik~~kirjanik ja koolmeister }} 25. rida: Kuhlbars õppis algul Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis, seejärel aga õppis algkooliõpetajaks saksakeelses [[Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminar\|Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminaris]] ([[1859]]–[[1861]]). Pärast seminari lõpetamist töötas Kuhlbars [[1861]]-[[1862]] [[parun]] [[Wolff]]i koduõpetajana [[Gulbene mõis]]as [[Läti]]maal~~, seejärel,~~. [[1862]]. ~~aastal, asus~~aastast ~~tööle~~töötas saksakeelse [[Viljandi Poeglaste Elementaarkool]]i õpetajana Viljandis, ning valiti hiljem selle juhatajaks. Koolijuhataja kohalt tagandati Kuhlbars [[1895]] [[Venestusaeg\|venestusajal]] riigikeele oskamatuse pärast. Pärast seda sai Kuhlbarsist vaba [[literaat]], kes tegeles peamiselt ~~mitmesuguste~~ pseudomütoloogiliste ~~uurimuste~~uurimustega (~~harrastas~~uuris ~~muinasaja~~muinasaega ~~ning~~ja ~~kohanimede uurimist~~kohanimesid) ning luuletuste kirjutamisega. [[Järelärkamisaeg\|Järelärkamisajal]] populaarse luuletajana toetus Kuhlbars peamiselt saksa romantilisele traditsioonile. Juba enne [[Lydia Koidula]]t kirjutas ta idüllilist luulet isamaa ülistamiseks. Tema tähtsamaid tekste on luuletus "Vanemuine", üldtuntud rahvaliku lauluna "[[Kungla rahvas\|Kui Kungla rahvas kuldsel aal…]]" ([[1869]]). [[1904]]. aasta [[12. august]]il oli [[Koit (selts)\|Koidu seltsil]] vähisöömise õhtu, kus tõsteti üles mõte: 35-aastane koor vajab oma laulu. ~~Poeet~~Luuletaja ja kooliõpetaja Friedrich Kuhlbars, kes seltsi üritustel alati kohal oli, võttis paberi ette ning veerandi tunni pärast oli üheksa rida teksti paberil: «Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal...» See on laul "[[Koit (Mihkel Lüdig)\|Koit]]". Samuti on Kuhlbarsi välja pakutud Viljandi teatri [[Ugala]] nimi – ~~Muinaseesti~~Muinas-Eesti maakonna [[Ugandi]] järgi (Ugandi ja Sakala maakonnanimede liitmise teel). Kuhlbarsi esimene raamat oli murdekeelne "Wastse laulo ja kannel" (1863), millele järgnes lauluõpik lastele "Laulik koolis ja kodus". Ka teised Kuhlbarsi luuletused on enamasti kirjutatudki koorilaulude tekstideks. Kuhlbars on tuntud ka lasteluuletajana, eriti teksti "Teele, teele kurekesed!" autorina. Elu lõpul koostas ta "Villi Andi luuletused" (I-III, [[1923]]-1924). Friedrich Kuhlbars suri 1924. aastal Viljandis ning ~~maetud~~ on tamaetud [[Viljandi vana kalmistu\|Viljandi vanale kalmistule]]. Tema järgi ~~sai~~on saanud nime [[Friedrich Kuhlbarsi tänav]] Tallinnas. == Looming == 56. rida: ==Vaata ka== *[[Laidoneri plats 3]] -– Kuhlbarsi kauaaegne elukoht == Välislingid ==

Friedrich Kuhlbars: erinevus redaktsioonide vahel