Florence'i vangla: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{Viitamata}} {{Ajakohasta|aasta=2022|kuu=oktoober}}[[Pilt:Florence ADMAX.jpg|pisi|Florence'i vangla]]
'''Florence'i vangla''' ([[inglise keel]]es United States Penitentiary, Administrative Maximum Facility) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Fremonti maakond (Colorado)|Fremonti maakonnas]] [[Florence (Colorado)|Florence]]'i linnas asuv vangla, geograafiliste koordinaatidega {{Artikli koord tekstis}}. Florence'i vangla on Ameerika Ühendriikide ainus kõige kõrgema, ''supermax''-turvaastmega föderaalvangla. Selle mitteametlikud hüüdnimed on ADX Florence, Florence ADMAX ja Supermax. Selles vanglas hoitakse ühiskonnale kõige ohtlikumaid, peamiselt terrorismis süüdistatud kurjategijaid.
 
Pärast [[San Francisco]] lähedal asunud [[Alcatrazi saarvangla]] sulgemist 1963. aastal viidi sealsed kurjategijad üle vastavatud [[Marioni vangla|Marioni vanglasse,]] mis asub [[Illinois]]i osariigis [[Williamsoni maakond (Illinois)|Williamsoni maakonnas]]. Marioni vangla oli kuni Florence'i vangla avamiseni Ühendriikide kõrgeima turvaastmega vangla. 22. oktoobril 1983 pussitasid seal kaks kinnipeetud Aarja vennaskonna liiget surnuks vangivalvurid Merle E. Cluttsi ja Robert L. Hoffmani. Liiga leebete turvameetmete tõttu õnnestus mõnel vangil kongiviimise ajal oma kaaslasele varastatud nuga anda. Pärast seda intsidenti tehti Marioni vanglast ''supermax''-vangla ja järgmised 23 aastat hoiti sealseid vange 22–23 tundi ööpäevas oma kongides ning keelati ühised söömingud, treeningud ja religioossed talitused.
 
Ameerika Ühendriikide föderaalse vanglabüroo tolleaegne direktor [[Norman Carlson]] aga arvas, et oleks vaja luua täiesti uus vangla, mida lõpuks tehtigi. Florence'i vangla avati novembris 1994. Kohalikud elanikud, nähes vanglas elatusallikat, olid selle avamise poolt. Samal ajal oli maakonnas juba 9 vanglat, kuid 750–900 püsiva ning 1000 ajutise töökoha (vanglaehituse ajaks) nimel kogusid elanikud lõpuks kokku 160 000 USA dollarit, et osta 240 hektarit maad uue vangla rajamiseks.
 
Vangla onasub 15-hektarinehektarisel territooriumil ja on mõeldud 490 vangile. Igas kongis on betoonist laud, pink ja voodi, mida ei saa liigutada. Tualett ja kraanikauss on ühendatud, dušid on taimeriga, et vältida üleujutusi. Kambrites on seina külge kinnitatud läikivast terasest peeglid, elektrivalgusti, raadio ja mustvalge teler, millest näeb haridus- ja ususaateid. Kongide aknad on 10 sentimeetrit laiad ja 120 sentimeetrit kõrged, et vangid ei saaks teada oma täpset asukohta vanglas ja et neil ei õnnestuks põgeneda. Vangid treenivad betoonist augus, mis meenutab tühja ujumisbasseini, jällegi selleks, et nad ei saaks teada oma täpset asukohta. Telekommunikatsioon välismaailmaga on keelatud, valvurid toovad vangidele toitu käest kätte. Tervikuna on vanglas rohkelt kaameraid ja liikumisandureid ning 1400 puldiga juhitavat terasest ust. Vangla ümber on 3,7 meetrit kõrge okastraataed.
 
Florence'i vanglas on hoitud mitmeid kurikuulsaid vange. [[Oklahoma City pommiplahvatus]]e peakorraldaja [[Timothy McVeigh]] viibis Florence'i vanglas kuni aastani 1997, kui ta mõisteti surma ja viidi [[Indiana]] osariiki [[Terre Haute]]'i föderaalvanglasse hukkamist ootama. McVeighi kaaskonspiraator [[Terry Nichols]] kannab praegu Florence'i vanglas eluaegset vanglakaristust. Samuti viibivad praegu Florence'i vanglas saripommitajad [[Ted Kaczynski]] ja [[Eric Rudolph]], mitu [[Al-Qaeda]] terroristi, kaasa arvatud neli 1993. aasta World Trade Centeri pommiplahvatuse kavandanut. Lisaks 1998. aastal Keenias ja Tansaanias Ameerika Ühendriikide saatkondade pommirünnaku korraldajaid; [[Robert Hanssen]], [[FBI|Föderaalse Juurdlusbüroo]] agent, kes aastatel 1979–2001 müüs [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidule]] ja [[Venemaa]]le Ameerika Ühendriikide riigisaladusi; samuti mitu gängiliidritjõuguliidrit.
 
14. septembril 2007 lubas föderaalne vanglabüroo teha ajakirjanikele tutvumiskäigu Florence'i vanglasse.