Adramaa: erinevus redaktsioonide vahel

Varaseimad andmed Eesti ala asustusüksuste adramaade kohta pärinevad 13. sajandi esimesest poolest [[Taani hindamisraamat]]ust. Mida sel ajal adramaa all täpselt mõeldi, pole aga selge.<ref name="Lang360">[[Valter Lang]] (1996). Muistne Rävala. Muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas, II. ''Teaduste Akadeemia Kirjastus.'' Lk 360</ref> On arvatud, et adramaa märgib [[talu]], mille [[põld]]u hariti ühe [[adrarakend]]iga.<ref name="EE"/> On välja pakutud nii seda, et see vastas ühele normaaltalule, kui ka seda, et see oli maksustamisühikuks, mis võis, aga ei pruukinud tähistada üht majapidamist. Samamoodi onpole erinevaidkindlalt arvamusiteada, kas tegu oli ainult maakasutusmaksu ühikuga või hinnati sellega näiteks ka merendusest ja kaubandusest saadud sissetulekuid.<ref name="Lang360" />

Alates [[16. sajand]]ist kasutati kokku lepitudkokkulepitud adramaid järgmiselt<ref name="EE"/>:

* '''põline taluadramaa''' – 24–36 [[riiaRiia vakamaa]]d ehk 8–12 [[hektar]]it põllumaad;

* ''suuradramaa'' – 72–90 riiaRiia vakamaad; mõõtühikuna kasutati [[Lääne-Eesti]]s;

* ''poolaPoola ehk plettenbergiPlettenbergi adramaa'' – 120 vakamaad, mõõtühikuna kasutati peamiselt [[Lõuna-Eesti]]s;

* ''saksaSaksa adramaa'' – 60 vakamaad.

[[Liivimaa kubermang]]us oli esimene adramaarevisjon [[1586]]. ja [[Eestimaa kubermang]]us [[1582]]. aastal<ref name="EE"/>.