Lääne kreis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
75. rida:
*Ranna-Läänemaa adrakohtunik (''Strand-Wiekscher Hakenrichter''): [[Haapsalu kihelkond|Haapsalu]], [[Hanila-Varbla kihelkond|Hanila-Varbla]], [[Karuse kihelkond|Karuse]], [[Lihula kihelkond|Lihula]], [[Martna kihelkond|Martna]] ja [[Ridala kihelkond]]
*Saarte-Läänemaa adrakohtunik (''Insular-Wiekscher Hakenrichter''): [[Käina kihelkond|Käina]], [[Lääne-Nigula kihelkond|Lääne-Nigula]], [[Noarootsi kihelkond|Noarootsi]], [[Pühalepa kihelkond|Põhalepa]], [[Reigi kihelkond|Reigi]] ja [[Vormsi kihelkond]].
== Kreisi- ja ülemtalurahvakohus ==
1816. aasta [[Eestimaa talurahvaseadus]]e alusel asutati [[Kreisikohus|kreisikoh]]tud. Kreisikohus oli [[Esimese astme kohus|esimese astme kohtuks]] talupoegade kaebustes mõisnike vastu ja [[apellatsioon]]iinstantsiks [[Kihelkonnakohus|kihelkonnakoh]]tu otsuste peale ehk [[Teise astme kohus|teise astme kohtuks]] talupoegade omavahelistes protsessides.
 
1889. aastal jõustunud [[1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis|kohtu-]] ja talurahvaasutuste reformiga Baltimaades senised [[seisus]]likud kohtud kaotati, kaotati senised seisuslikud [[Talurahvakohus|talurahvakoh]]tud, aastail 1889–1918 tegutsesid [[vallakohus]] ja [[ülemtalurahvakohus]] (igas maakonnas 1-2 ülemtalurahvakohut). Rakvere kreisis tegutsesid: [[Rakvere ülemtalurahvakohus]] ja [[Jõhvi ülemtalurahvakohus]].
 
==Vaata ka==