Suga: erinevus redaktsioonide vahel

'''Suga''' ([[Kirderanniku murded|kirderanniku murdes]] '''piird''') on [[kangaspuud]]e osa, mis tagab [[kangas|kanga]] [[lõim]]e<nowiki></nowiki>lõngade ühtluse ja võimaldab koelõngasid valmiskanga osa vastu kinni lüüa<ref name="Etnograafia sõnaraamat"/>.

Suga koosneb kahest, otstest [[kangasõlg]]edega ühendatud ''peelest'' ehk raamist (pikkus 80–100&nbsp;cm) ja nende vahele kinnitatud puust [[pii (detail)|piidest]] (pikkus 8–12&nbsp;cm). [[19. sajand]]i lõpul tuli kasutusele [[vask]]<nowiki></nowiki>piidega suga, millel oli pikkust kuni 125&nbsp;cm.

Soa pikkust ja laiust arvestati [[pasmas]]tega, mis olid tähistatud piide ümber põimitud pasma- ehk võrkelõngaga. HõredaHõredas tihedusega pasmassoas oli harilikult 10–15, keskmises 16–20 ning tihedas 21 ja enam pasmast. Soa tihedust märgitakse tänapäeval numbriga, mis näitab piide arvu 10&nbsp;cm kohta<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/>.

<ref name="Etnograafia sõnaraamat">[[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. 1996. Koostanud [[Arvi Ränk]]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 197.</ref>

<ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]]. 2000. Koostanud [[Ants Viires]]. Tallinn: Eesti Entsüklopeedia KirjastusEntsüklopeediakirjastus. Lk 271.</ref>}}