Pööripäev: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Iva-Rekola (arutelu | kaastöö)
Link
PResümee puudub
6. rida:
 
[[Aasta]]s on neli pööripäeva:
*[[kevadine pööripäev]] 20. või 21. märtsi paikumärtsil,
*[[suvine pööripäev]] 20. või 21. juuni paikujuunil,
*[[sügisene pööripäev]] 22. või 23. septembri paikuseptembril,
*[[talvine pööripäev]] 21. või 22. detsembri paikudetsembril.
 
[[Päev]]a pikkus on kevadisel ja sügisel pööripäeval 12 [[tund]]i. Päeva pikkus suvisel ja talvisel pööripäeval oleneb [[laiuskraad]]ist. [[Eesti]]s on suvisel pööripäeval päeva pikkus olenevalt kohast umbes 18 kuni 1818–18,5 tundi, talvisel pööripäeval umbes 6 kuni 66–6,5 tundi.
 
Pööripäeval on [[päike]] [[seniit|seniidis]] [[ekvaator]]i või [[pöörijoon]]e kohal.
 
[[Pilt:Seasonearth.png|pisi|[[Maa (planeet)|Maa]] pööripäevadel]]
[[Pilt:Pööripäevad 2013-2014.png|pisi|Pööripäevade illustratsioon,skeem: päikese kujutis märgib geograafilist laiust, millel on päike seniidis.|500x500px]]
Kevadisel pööripäeval lõpeb [[põhjapoolus]]el [[polaaröö]] ja algab [[polaarpäev]], [[lõunapoolus]]el on olukord vastupidine. Suvisel pööripäeval on polaarpäev põhjapooluselt [[põhjapolaarjoon]]eni ja polaaröö [[lõunapolaarjoon]]elt lõunapooluseni. Sügisesel pööripäeval lõpeb põhjapoolusel polaarpäev ja algab polaaröö, lõunapoolusel on olukord vastupidine. Talvisel pööripäeval on polaarpäev lõunapolaarjoonelt lõunapooluseni ja polaaröö põhjapooluselt põhjapolaarjooneni.