Aastarõngad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 |
||
8. rida:
Iga aastarõngas koosneb kahest vööndist: heledamast (kevadpuit) ja tumedamast (hilispuit). [[Kevadpuit]] näib ristlõikes heledamana, sest vegetatsiooniperioodi algul toodab kambium trahheiidirakke, mis on suuremõõtmelised ja õhukeseseinalised. Tumedamana näiv [[hilispuit]] koosneb paksuseinalistest ja väiksemamõõtmelistest trahheiididest.<ref>E.Laas, V.Uri, M. Valgepea. ''Metsamajanduse alused'', Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011.</ref> Aastarõngaste laiuse järgi otsustatakse puutüve radiaalse [[juurdekasv]]u üle, nende arvu järgi määratakse puu vanus, nende laiuse muutumise iseloom on tähtis dendrokronoloogias. Mitmetel pehmetel lehtpuudel (kask, haab, pärn) on aastarõngad raskesti eristatavad.
Aastarõngad peegeldavad, millistes tingimustes puu kasvas. Kasvu mõjutavad [[sademed]], [[toitaine]]te hulk maapinnas, [[päikesevalgus]]e hulk ja [[temperatuur]].<ref name="orpheon">[https://web.archive.org/web/20150514002144/http://www.orpheon.org/
Ilmastik põhjustab kord laiemate, kord kitsamate rõngaste kasvamist, mille tagajärjel tekib puudel iseloomulik aastarõngalaiuste muster, mille järgi saab kindlaks teha, kas võrreldavad puud on kasvanud samal ajal või mitte.<ref>[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel1243_1225.html Mida kasulikku annab aastarõngaste uurimine?]. Vaadatud 29.09.2013.</ref> Äärmuslikes ilmastikuoludes võib
| |||