Milton Friedman: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Link |
PResümee puudub |
||
15. rida:
|allkiri=Milton friedman signature.svg|
}}
'''Milton Friedman''' ([[31. juuli]]l [[1912]] – [[16. november]] [[2006]]) oli [[USA]] majandusteadlane, keda peetakse üheks olulisimaks majandusteadlaseks 20. sajandil. Põhjapanev oli tema töö [[rahateooria]] vallas – Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam [[inflatsioon]]ist ja [[rahapoliitika]] sõltumatus valitsusest (ehk [[keskpank]]ade sõltumatus, kuigi ta ise pooldas [[rahapakkumine|rahapakkumise]] määramist mehaaniliselt ja keskpankade täielikku kaotamist).
Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja (tänapäeval üldlevinud) turu määratud vahetuskursside poolt (vaba kursi ainsa alternatiivina nägi ta [[valuutakomitee süsteem]]i<ref>http://abc.net.au/money/vault/extras/extra5.htm</ref>). Lisaks sellele andis ta olulise panuse tarbijakäitumise uurimisse ([[püsiva tulu hüpotees]]), majandusajalukku, statistikasse (statistilised mudelid kvaliteedikontrollis) ja majanduse metodoloogiasse. Friedmani teadustöö, mida iseloomustab tugev keskendumine [[empiirika]]le, muutis tihti põhjalikult kaasaegset ettekujutust majandusest ja oli aluseks majanduspoliitikat valitsenud [[keinsism]]i langusele 1980. aastatel. Ta oli [[Newsweek]]i kolumnist ja on olnud ka [[USA president|USA presidendi]] nõuandja.
26. rida ⟶ 28. rida:
[[1946]]–[[1976]] töötas ta [[Chicago Ülikool]]is majandusprofessorina. Aastal [[1975]] pidas Friedman loenguid ka [[Tšiili]]s militaarse [[diktaator]]i [[Augusto Pinochet]]i valitsuse ajal. Sel ajal Tšiili ülikoolis doktorikraadi saanuid kutsuti "Chicago poisteks". Kui Friedman sai [[1976]]. aastal [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] majanduses, protestisid just Tšiili valitsuse toetamise pärast paljud demonstrandid Friedmani vastu.
Alates [[1977]] oli Friedman seotud
Aastal [[1981]] töötas ta
==Ühiskondlik tegevus ja poliitilised seisukohad==
Friedman võttis aktiivselt osa ühiskondlikest debattidest. 1960. aastatel asus ta kritiseerima kohustuslikku sõjaväeteenistust ning ta kaasati president [[Richard Nixon|Nixoni]] moodustatud sõjaväeteenistuse tuleviku üle arutlevasse nõuandvasse komisjoni (''Gates Commission''), kus Friedman oli üks juhtivaid sõjaväeteenistusevastaseid. Kohustuslik sõjaväeteenistus kaotati USA-s 1973. aastal (peamine põhjus oli siiski selgelt [[Vietnami sõda|Vietnami sõjast]] tulenev ühiskondlik vastuseis, mis oli tinginud ka komisjoni loomise), selle protsessi mõjutamist on Friedman hiljem pidanud oma suurimaks saavutuseks<ref>http://www.reason.com/news/show/29691.html</ref>.
Teema, mis oli Friedmanile südamelähedane kogu ta elu jooksul, oli koolisüsteemi reform, kus ta propageeris suuremat valikuvabadust vanematele läbi kooliosakute (vautšerite) kasutuselevõtu. Kooliosakud pidid tagama võimaluse valida koolide vahel ning lõpetama
2005 kutsus Friedman ühes enam kui 500 majandusteadlasega üles diskussioonile [[marihuaana]] legaliseerimise üle.<ref>http://www.prohibitioncosts.org/endorsers.html</ref> Ta on väljendanud arvamust [[prostitutsioon]]i dekriminaliseerimise poolt. Koos teiste tuntud majandusteadlastega võttis ta avalikult sõna autoriõiguste kehtivuse pikendamise vastu USA-s.<ref>http://cyber.law.harvard.edu/openlaw/eldredvashcroft/supct/amici/economists.pdf</ref>
| |||