Minna Canth: erinevus redaktsioonide vahel

Ta sündis Tamperes ja suri 53-aastaselt Kuopios<ref name=":0" />, kuhu tema tekstiilikaupmehest isa [[Gustaf Vilhelm Johnson]] perega kolis, kui Minna oli 9üheksa-aastane.

::''"Ma sain esimeste seas seminari. Rahvakoolist saadud aadete kohaselt innustusin õppimisest täielikult. See aasta, mil olin oma valikule lõpuni ustav, oli kindlasti mu elu õnnelikuimõnnelikem. Kuid ma petsin endale antud lubadust, sest juba järgmisejärgmisel aastal kihlusin ma oma õpetajaga.''<ref>{{Netiviide|Autor=Minna Maijala|URL=http://www.helsinki.fi/sukupuolentutkimus/klassikkogalleria/canth/index.htm|Pealkiri=Minna Canth (1844-1897)|Väljaanne=Klassikkogalleria|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>''"''

1865. aastal jättiskijättis Minna kooli pooleli, kuid mitte õppimist. Oma isikliku lektori ehk "originelli" lehtori Canthi kaudu pääses Minna tegema ajalehetööd ning astus esimesed sammud kirjanikuteel. Tema esimene ajaleheartikkel kandis pealkirja "Meie tütarde kasvatus" ("Tyttäriemme kasvatus") ning ilmus ajalehes Keski-Suomi 1874. aastal.

Canthi isiklikust kirjavahetusest on säilinud enamüle kui viissadaviiesaja kirja.

Canthi Kuopios asuvast kodust – Kanttilast – arenes pikapeale kirjanduse ja aadete keskus, mida kutsuti hellitavalt Minna salongiks<ref>{{Netiviide|Autor=Kuopion kaupunki|URL=http://minnacanth.kuopio.fi/canth/salonki.htm|Pealkiri=Minnan salonki|Väljaanne=Minna Canth 1844–1897|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Seal avaldati arvamusi ja kirjutati. Põhiteemad olid töörahva tulevik, naiste positsioon ühiskonnas, rahuliikumine ja kainusekarskuse edendamine, [[darvinism]], [[spiritism]], arstiteadused ja hingeabi, kirjandus. Läbivalt arutleti inimese rolli üle kõigi nende aadete keskel argises elus ja parema tuleviku nimel peetud veretus võitluses<ref>{{Raamatuviide|autor=Salminen, Anja|pealkiri=Minna Canthin vieraita Kanttilassa|aasta=24.5.2004|koht=Kuopion kaupunki|kirjastus=|lehekülg=5|url=https://web.archive.org/web/20051118071432/http://www.kuopio.fi/attachments.nsf/Files/010604084641828/$File/Kuopiolainen04.pdf?OpenElement}}</ref>.

Salongis kõlanud mõtted mõjutasid veel aastakümneid hiljemgi Soome arengut. Sündis palju ametlikke seltse ja ühinguid, mis muutsid oluliselt soomlaste mõtteviisi, käitumist ja suhtumisi.suhtumist, Lõpukslõpuks ka seadusi.

Minna Salongis kogunes ka Kuopio naisintelligents –: viis keelevaistu ja avara silmaringiga naist, kelle südameasjaks olid keele- ja kooliõpetus ning naise õiguste avardamine kogu Soomes. Need naised olid [[Elisabeth Stenius-Aarneenkallio]], Selma Backlund, Elisabeth Ingman, Lydia Herckman ja Minna Canth.

Minna abiellus oma õppejõuga ning neil sündis seitse last. Pärast abikaasa surma, [[1879]]. aastal, jäi ta üksi laste eest hoolitsema. Naine kolis koos lastega Kuopiosse, lapsepõlvekoju. Samas elasid veel ta ema ja vend, kes pidasid ka pärast isa surma edasi papa asutatud tekstiiliäri.

Peagi kirjutati pereäri kogunisti Minna nimele, naine laiendas pereäri ja hoolitses raamatupidamise eest. Pärast Minna surma jäi ettevõte tema lastele ning tegutses jõudsalt kuni 1974. aastani.

Canthi mälestuseks on tehtudloodud Soomes lugematul hulgas medaleid, ausambaid, postmarke, näitustest, maalidest ja lavastusestteatrilavastusest rääkimata. Tema nime kannavad Soomes mitmed ehitised ja kohad. Canthi nimi on antud ka mitmele kultuuriseltsile.

RahvusvahelisesRahvusvaheliselt plaanissuure suurimtähendusega mälestusmärkmälestusviis on aga 2013. aastal Norra lennufirmas Norwegian Air Shuttle lennuki sabatiivale kantud Minna Canthi portree.