Paulava vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

'''Paulava vabariik''' oli väike riiklik moodustis, mis eksisteeris aastail 1769-17951769–1795.

Aastal 1767. aastal omandas [[Merkinė mõis]]a [[Paweł Ksawery Brzostowski]], kes omandas ka [[Turgeliai]] mõisa ja liitis need üheks valduseks. Mõisa nimetas ta enda järgi Pawłowo mõisaks (leedu keeles Paulava, valgevene keeles Paŭlava ja vene keeles Pavlovo).

Aastal 1769. aastal kuulutas ta oma valdustes välja vabariigi ja nimetas end selle presidendiks. Võim kuulus presidendile ja kohalikest talunikest moodustatud seimile. Sealses seimis oli olemas kõigist oma maad omavatest isikutest ülemkojast ja valitavast alamkojast, kus oli kaheksa nelja aasta tagant uuesti valitavast esindajat ja kaksteist spetsialisti.<ref name="VP 1">В. Пазднякоў. "''Паўлаўская рэспубліка''". // Вялікае Княства Літоўскае. Энцыклапедыя у 3 т. Kd. 2: Кадэцкі корпус – Яцкевіч. Мінск: БелЭн, 2005. Lk 410–411. ISBN 985-11-0378-0.</ref>

Vabariik võttis vastu oma põhiseaduse ning sealsed seadused hakkasid erinema [[Rzeczpospolita]] omadest. Ka moodustati seal oma sõjavägi ja loodi oma vapp. Riigikese pindala oli 30,4 km², seal oli ligi 800 elanikku.<ref name="Jasas">Rimantas Jasas. "''Paulavos respublika''". Visuotinė lietuvių enciklopedija. Mokslo ir enciklopedijų leidybos centras.</ref> Sealsel sõjaväel olid ühtlustatud relvad, mis muutis sealsed üksused võrreldes teiste Poola alade väeüksustega efektiivsemateks. Sõjaväeteenistuses olid kõik vabariigi meessoost elanikud. Paulava vabariigi üksused osalesid [[Kosciuszko ülestõus]]us.

Vabariigis kaotati teorent, see asendati raharendiga. Seal hakati vermima ka oma raha.<ref>Hanna Widacka. "''Rzeczpospolita Pawłowska''". // Muzeum Pałac w Wilanowie.</ref> Moodustati hädaabikassa, vabariigile loodi oma kool.<ref>Leszek Wątrobski. "''Rzeczpospolita Pawłowska''". The Sumit Times, Vol. 9, Issue No. 26/ 2002.</ref> Talunikud said õiguse tegeleda kaubanduse ja käsitööga ning kasutada sealset metsa. Aastal 1770. aastal andis Brzostowski välja esimese Poola alade põllumajandusõpiku.<ref name="VP 1" />

Vabariiki tunnustasid nii Poola seim kui ka kuningas [[Stanisław August Poniatowski]]. Too annetasandis Brzostowskile [[Valge Kotka orden (Poola)|Valge Kotka ordeni]]. Ka võeti vabariigi põhiseadus eeskujuks Poola enda põhiseaduse koostamisel. Samas tõi vabariigi talunike vabadus kaasa teiste ümbruskonna maaomanike, sealhulgas [[Joachim Litawor Chreptowicz]]i ja [[Stanisław Potocki]], analoogsed reformid oma valdustes.<ref>Rafał Geremek. "''Raj dla chłopów, czyli Rzeczpospolita Pawłowska''". Newsweek, 5. mai 2010.</ref>

[[Poola kolmas jagamine|Kolmanda Poola jagamise]] järel likvideeriti ka vabariik. Toona vahetas Brzostowski oma valdused [[Fryderyk Józef Moszyński]] valduste vastu [[Saksimaa]]l, kuigi uus omanik lasi sealsetel talupoegadel elada vana vabariigi seaduste järgi. Aastal 1799. aastal ostis mõisa krahv Choiseul-Gouffier. Vabam kord säilis põhijoontes aastani 1827. aastani, viimased jäänused Paulava vabariigi korrast likvideeriti aga [[Novembriülestõus]]u järel.<ref name="Jasas" /> Sealsed talunikud osalesid aktiivselt Novembriülestõusus, misjärel tsaarivõimud sulgesid sealseseal katoliku kiriku ja tegid sealsestselle hoonest õigeusu kiriku. Välismaale pagenud Brzostowski naasis viis aastat hiljem kodumaale, kus temast sai vaimulik [[Rukainiai]] külas.<ref>В. Пазднякоў. "''Бжастоўскія''". // Вялікае Княства Літоўскае. Энцыклапедыя у 3 т. Kd. 1: Абаленскі – Кадэнцыя. Мінск: БелЭн, 2005. Lk 327. ISBN 985-11-0314-4.</ref>