Seemnealge: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: eemaldatud siselink välislingi tekstist
PResümee puudub
 
1. rida:
'''Seemnealgeks''' (''ovulum''; vanem nimetus '''seemnepung''') nimetatakse [[seemnetaimed]]e [[emakas (botaanika)|emaka]] [[sigimik]]us olevat rakkude kogumit<ref>[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/seemnealge1 seemnealge], Eesti entsüklopeedia, veebiversioon (vaadatud 16.06.2016).</ref>, [[paljasseemnetaimed]]el asuvad seemnealgmed aga käbisoomuste vahel.
 
Seemnealgmed kinnituvad [[platsenta (botaanika)|platsenta]]le ja saavad [[toitaine]]d seemnealgme jala ehk [[funiikulus]]e (''funiculus'') kaudu. Kohta, kus lõpevad seemnealgme jalg ja selle juhtkimp ning algab seemnealge, nimetatakse [[kalatsa]]ks.
saavad [[toitaine]]d seemnealgme jala ehk [[funiikulus]]e (funiculus) kaudu. Kohta, kus lõpeb seemnealgme jalg ja selle juhtkimp ning algab seemnealge, nimetatakse [[kalatsa]]ks.
 
Seemnealget ümbritseb üks või kaks integumenti ehk katet (välimine ja sisemine). NimeatudNimetatud katted on epidermaalset päritolu, seetõttu võib neis eristada kolme kutiikula kihti eristada -: välimine kiht katab välimist integumenti, keskmine on integumentide vahel ning sisemine paikneb nutselli ja sisemise integumendi vahel.
 
Seemnealgme tipus katete vahel on [[tolmukäik]] (mikropüül), harilikult tungib [[tolmutoru]] seemnealgmesse viljastamisel just sealt.
tungib [[tolmutoru]] seemnealgmesse viljastamisel just siit.
 
Seemnealgmete arv on igas seemnepesas varieeruv, nii on üks seemnealge, näiteks [[kirburohi|kirburohul]] (''Polygonum'' sp.); kaks [[madar]]al (''Galium'' sp.); kolm [[piimalill]]el (''Euphorbia'' sp.) või mitu [[magun]]al (''Papaver'' sp.).
 
Seemnealgme sisemine osa koosneb tuumikust (nutsellist), milles on [[lootekott]] ja selles [[munarakk]].<ref>[http://entsyklopeedia.ee/meedia/seemnealge2/nene7_page_0121 seemnealge], veebiversioon (vaadatud 16.06.2016).</ref> Lootekoti arengus võib nutsell täielikult kaduda, milliselsel juhul muutub integumendi sisekiht rikkaliku [[Endoplasmaatiline retiikulum|endoplasmaatilise retiikulumiga]] integumentaalseks tapetkihiks ehk [[endoteel]]iks.
 
Tolmukäigu ja platsenta vastastikuse asendi alusel eristatakse kaht seemnealgme põhitüüpi:
* atroopne (ortotroopne) ehk püstine, kus mikropüül asub platsentast vastasküljel;
* anatroopne ehk tagasikäändunud, mikropüül paikneb platsentaga ühel küljel. Teised tüübid on nende vahepealsed vormid.<ref>[[Toomas Kukk]], [http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato3.htm 6.2. Sigimiku ehitus], veebiversioon (vaadatud 16.06.2016).</ref>
 
Seemnealgmed on seemnetaimede [[suguline paljunemine|sugulisel paljunemisel]] hädavajalikud organid, [[mutatsioon]]id seemnealgmete [[ontogenees]]is võivad kriitlisekskriitiliseks osutuda.<ref>Abdul M Chaudhury, Stuart Craig, ES Dennis jt, [http://www.ufv.br/dbv/pgfvg/BVE684/htms/pdfs_revisao/sinais/Desenvolvimento/ovulapomix.pdf Ovule and embryo development, apomixis and fertilization], veebiversioon (vaadatud 16.06.2016)<small>(''inglise keeles'')</small>.</ref>
 
Pärast [[seemnerakk|seemne]]- ja munaraku ühinemist ([[viljastumine]]) areneb seemnealge [[seeme|seemneks]].
 
Teadusasutustes viiakse läbitehakse katseid viljastamata seemnealgmetega.
 
Seemnealge vastab [[sõnajalgtaimed]]e [[megasporangium]]ile.
37. rida ⟶ 35. rida:
* Peter K. Endress, http://aob.oxfordjournals.org/content/107/9/1465.full Angiosperm ovules: diversity, development, evolution, Institute of Systematic Botany, University of Zurich, Ann Bot (2011) 107 (9): 1465-1489, 2. märts 2011.
*Vittoria Brambilla, Martin Kater, Lucia Colombo, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2634191/ Ovule integument identity determination in Arabidopsis], Plant Signal Behav. aprill 2008 ; 3(4): 246–247, PMCID: PMC2634191
* Leonore Reiser, Robert L. Fischer, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC160362/pdf/051291.pdf The Ovule and the Embryo Sac], The Plant Cell, 5. väljaanne, 1291-1301, oktoober 1993, American Society of Plant Physiologists
 
[[Kategooria:Taimeanatoomia]]