Vennad Grimmid: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Grimm.jpg|pisi|Portreemaal vendadest Grimmidest (vasakul [[Wilhelm Grimm]]), 1855]]

 

== Päritolu ==

== Looming ==

Alates 1806 hakkasid vennad koguma muinasjutte ja muistendeid, mis on tänapäeval tuntud nende põhiteostena. Nad kogusid vanu, enamjaolt suuliselt edasi antud lugusid, mida nad siis seejärel rohkem või vähem töötlesid ja silusid. Üks nende olulisemaid allikaid olid [[Hugenotid|hugenoti]] perekonnast pärit Dorothea Viehmanni jutustatud muinasjutud. Wilhelm Grimmi teeneks võib lugeda seda, et ta pani aluse muinasjutu-uurimisele teadusharuna, uurides kriitiliselt allikaid ja rahvajuttude arengut.

 

=== Muinasjutud ===

 

Tänapäevaks on Grimmide muinasjutte tõlgitud rohkem kui 170 keelde <ref>[http://www.grimms.de/sites/all/themes/responsive_blog/files/Brueder-Grimm-Kinder-Biographie.pdf Grimmide biograafia lastele]</ref>

 

=== Muistendid ===

1816 ja 1818 ilmusid kaks köidet saksa muistendeid ("Deutsche Sagen"), mis ei saavutanud aga nii suurt populaarsust kui muinasjutud. Grimmid olid muinasjutte ja muistendeid kogunud ühepalju, kuid nende eristamine oli keeruline ja vennad polnud selles alati järjekindlad.

 

30. eluaastaks olid Jacob ja Wilhelm oma arvukate teoste ja kirjatükkide avaldamisega saavutanud väljapaistva positsiooni. Wilhelm Grimm asus vahepeal tööle sama raamatukogu sekretärina, kus töötas raamatukoguhoidjana Jacob Grimm, nii et nad said kohapeal tegelda ka oma uurimistööga, mille eest said 1819 Marburgi ülikooli audoktoriteks.

 

Pärast oma suursoosija, [[Hesseni kuurvürstkond|Hesseni]] kuurvürstinna Wilhelmine Karoline surma 1820 ja kuurvürsti surma 1821 olid Grimmid sunnitud kolima koos õe Lottega odavamasse korterisse. Pärast Lotte abiellumist kolisid vennad veel korduvalt.

 

=== Saksa keele grammatika ===

Loomingulisse Kasseli aega jääb ka Jacob Grimmi töö saksa keele grammatika "Deutsche Grammatik" kallal. Tegu polnud aga kaasaegse keele ülesehituse kuiva kirjeldusega, vaid käsitleb kõiki germaani keeli, nende seoseid ja ajaloolist arengut. Esimene köide käsitles fleksiooni, teine sõnamoodustust. Kaks köidet ilmusid jaokaupa ajavahemikul 1818–1826. Selles teedrajavas teoses jälgis Jacob Grimm esimesena indogermaani keelte arengut ja häälikumuutuste seaduspärasid. Sellega pani ta aluse kaasaegsele etümoloogiale. 1837. aastaks, kui vennad olid koos Wilhelmi abikaasaga kolinud [[Göttingen|Göttingeni]], ilmus veel kaks saksa keele grammatika köidet.

 

=== Saksa keele sõnaraamat ===

Poliitilistel põhjustel 1837. aasta lõpus Göttingenist välja saadetud Grimmid siirdusid 1838 taas Kasselisse eksiili, kus alustati koos saksa sõnaraamatu "Deutsches Wörterbuch" kirjutamist, jõudes viimaks F-täheni. <ref>[https://www.planet-schule.de/wissenspool/die-brueder-grimm/inhalt/hintergrund/aus-dem-leben-der-brueder-grimm.html Planet-Schule.de]</ref> Selles teoses seisis iga sõnaartikli keskpunktis sõna tähenduse ajalugu, ja ajaloolised kasutusviisid. Sõnaraamatu koostamisel kasutati palju ka sõprade teadlastest kolleegide abi. "Deutsches Wörterbuchi" 1. köide ilmus 1854.

 

1841 kutsus uus Preisi kuningas [[Friedrich Wilhelm IV]] vennad [[Berliin|Berliini]]. Viimased umbes 20 aastat elasid Jacob ja Wilhelm Grimm Berliinis, olid majanduslikult kindlustatud ja tegid teadustööd. Wilhelm Grimm suri 1859. aastal, Jacob Grimm 1863. aastal ning nad on maetud Berliini.

==Vaata ka==

*[[Wilhelm Grimm]]

 

{{JÄRJESTA:Vennad Grimmid}}