Sõnnik: erinevus redaktsioonide vahel

Sõnniku toiteainete sisaldustoiteainesisaldus oleneb palju sellest, kas seesõnnik saadakse hästi või halvasti toidetud loomadelt.<ref>Richard Klesment, "Aiatöö õpetus : köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus", 2. täiendatud trükk, Kirjastus-Ühisus “Agronoom” Tallinn, lk 20, 1927</ref>

Sõnniku, eriti selle komponendi [[virts]]a hoolimatu kasutamine ja keskkonda jõudmine, kahjustab sealseid ökosüsteeme ning veekogudesse jõudes võib see esile kutsuda [[eutrofeerumine|eutrofeerumist]] ja [[veeõitseng]]uid.

Erinevate väikeVäike- ja suurfarmide loomade sõnnikumass on erineva biokeemilise koostisega.<ref>[[Gene Logsdon]], [https://books.google.ee/books?id=a_HqYKTMXxAC&printsec=frontcover&dq=Holy+Shit&hl=et&sa=X&ei=6RMJVbCGEoT2O5vqgPgM&ved=0CCQQ6AEwAQ#v=onepage&q=Holy%20Shit&f=false "Holy Shit: Managing Manure to Save Mankind..."], 2010</ref>

Sõnnikuliigid (1927): sarvlooma-, hobuse-, lamba-, sea- ja kodulindude sõnnikkodulinnusõnnik.<ref>Richard Klesment, "Aiatöö õpetus : köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus", 2. täiendatud trükk, Kirjastus-Ühisus “Agronoom” Tallinn, lk 20–21, 1927</ref>

[[Antibiootikum]]e ja [[vitamiinipreparaadid|vitamiinipreparaate]] saanud loomade väljaheide koos allapanuga võib värskelt põldudele laotatuna mõjutada mulla bakterikooslust nii, et kasvueelise saavad antibiootikumidele resistentsed<ref>Sara Reardon, [http://www.nature.com/news/manure-fertilizer-increases-antibiotic-resistance-1.16081 Manure fertilizer increases antibiotic resistance Faeces from antibiotic-free cows helps resistant bacteria to flourish in soil, puzzling researchers.], 6. oktoober 2014. Vaadatud 18.03.2015</ref> ja 'nn hüpervitaminiseeritud' bakterid ning need hakkavad määrama saagi kasvu.

Väikeaednikel soovitatakse tellida lehmasõnnik sügisesest 'saagist', ladustada see kile ehk presendi peale ja jätta kevadet ootamaootam. ningKui maapinnamaapind soojenedessoojeneb, saab selle sisse kaevata – hiljemalt kaks nädalat enne seemnete või mugulate mahapanekut.

Värsket lehmasõnnikut otse taimedele laotada ei tohiks, –sest lämmastikuühendid võivad taime hävitada.

Kentucky State University (KSU) Research Farmis läbi viidud välikatsetes, mille käigus sooviti uurida kahe ''organosulfur compounds''<nowiki/>'i (''dipropyl disulfide'' ja ''dipropyl trisulfide'') kontsentratsiooni sibulamugulas, segati mullanäidiseid mitut sorti 'väeainetega', sh munevate emaslindude sõnnikuga, ja neisse istutati [[harilik sibul|harilikke sibulaid]] (''Allium cepa L. var. Super Star-F1''). Toodud ühendite kontsentratsioon osutus kõrgeimaks just kanasõnnikul kasvanud sibulates.<ref>George F Antonious, Elizabeth Perkins, Austin H Cantor, [http://www.researchgate.net/publication/41563261_Chicken_manure_increased_concentration_of_organic_sulfur_compounds_in_field-grown_onions Chicken manure increased concentration of organic sulfur compounds in field-grown onions.], Department of Plant and Soil Science, Kentucky State University, Frankfort, Kentucky 40601, USA, Journal of Environmental Science and Health Part B Pesticides Food Contaminants and Agricultural Wastes (Impact Factor: 1.23). 06/2009; 44(5):481-7. DOI: 10.1080/03601230902935303, veebiversioon (tarve 23.07.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>

Virts väetisena koosneb loomade vedelatest väljaheidetest, mis on segatud vee ja sõnnikuosadega. Virts, mida hoitakse kindlates pealt kaanetatud nõudes, kuhu ei pääse ligi ei [[vesi]] ega [[õhk]], on suure väärtusega. Virts sisaldab kaaliumit (0,5%) ja [[lämmastik]]ku (0,2%), fosforhapet on vähe. Fosforhappe puuduse vältimiseks, tuleb virtsa hulka lisada [[toomasjahu]].

Virtsa tuleks lisada kasvavatele [[aedviljad]]ele ja [[viljapuud]]ele pealisväetiseks. Kuna värske virts on üsna kange, tuleks tedaseda enne tarvitamist segada 2–3 jao veega.<ref>Richard Klesment, "Aiatöö õpetus : köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus", 2. täiendatud trükk, Kirjastus-Ühisus “Agronoom” Tallinn, lk 20–23, 1927</ref>