Redaktsioon: 22. veebruar 2022, kell 22:22 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 913 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. aprill 2022, kell 17:45 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 913 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
14. rida: Vaht alustas 6. juulil 1972 [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i sekretärina, kellena ta töötas kuni 18. maini 1989. Samal ajal oli ta ka [[EKP Keskkomitee]] liige ja [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] 8., 9., 10. ja 11. koosseisu saadik. Vaht osales ~~aktiivselt~~ eriti väliseestlastele suunatud propagandatöös ~~ning~~ja sotsialismimaade koostöös. Näiteks käis ta [[Ungari RV]]-s Ungari sõprusühingu esindajana ja tegutses [[Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühing]]us. Tihti kirjutas ta [[Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühing\|VEKSA]] ajalehte [[Kodumaa (ajaleht)\|Kodumaa]] ja üritas veenda pagulasi, kui hästi asjad Eesti NSV-s ja NSV Liidus olid. Vaht nimetati Ülemnõukogu Presiidiumi juurde asutatud eesti keele staatust käsitleva töögrupi juhiks. Töögrupi ülesandeks anti valmistada ette eesti keele kinnitamist Eesti NSV riigikeeleks ja leida viis, kuidas kaitsta eesti keelt. Vaht aga tegutses vastupidi ja tegi ettepaneku, mis lausa loobus riigikeele mõistest ja püüdis seadustada toonase olukorra, mille järgi Eestis polnud riigikeelt, aga kehtiv oli NSV Liidu konstitutsiooni järgi vene keel.<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=truajaleht19880909.2.3</ref> 20. rida: Vaht kandideeris [[Harju rajoon]]is NSV Liidu rahvasaadikute valimistel 1989. aastal, kuid valituks osutus [[Jüri Kraft]].<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=randlaneuus19890427.2.3</ref> Eesti NSV hakkas muutuma vene- ja vanameelse kommunisti jaoks raskeks kohaks ja samal aastal jättis ta Eesti maha ning kolis Venemaale. 1988. aasta [[Molodjož Estonii]] ajalehe intervjuus<ref>http://www.moles.ee/98/Jan/12/2-1.html</ref> ütles Vaht, et Eesti iseseisvumise puhul ta "ei saa aru, miks peab rahvast kaheks jagama. Miks pole võimalik koos võidelda, kuna keegi pole hea elu vastu, vaid aastakümneid Eestis elanud venelasi pidi hakkama okupantideks nimetama.". Vahi arust okupatsiooni ei olnud ja ta pidas Eestit uueks riigiks. Intervjuus oli Vaht veendunud, et [[Rahvarinne\|Rahvarinde]] tegutsemine oli ebaseaduslik, kuna see ei põhinenud Nõukogude Liidu konstitutsioonil: "seaduslikkust ei saa arendada ebaseaduslikult". Samuti ei saanud ta aru, milleks pidi keeleseaduses "vene keele kõrvaldama". Vaht lisas, et ta mõtleb peamiselt vene keeles ja on oma südame poolest rohkem venelane. Tema arust suuremad rahvad, nagu venelased, on tolerantsemad teiste rahvuste vastu kui väiksemad rahvad, nagu eestlased. Veendunud kommunistina ei näinud Vaht demokraatia häid külgi. Tema arvates olid nõukogude ülemnõukogus töölised, noored ja naised paremini esindatud, kui läänelikus demokraatias, kus "tööliste ja talupoegade esindused" puudusid.

Viktor Vaht: erinevus redaktsioonide vahel