Constans II: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
22. rida:
== Valitsemisaeg ==
Alaealise keisri üks esimesi samme oli esinemine kõnega, milles ta süüdistas oma kasuema Martinat ebaseaduslikus kooselus Herakleios I-ga ja oma isa Konstantinos III mürgitamise korraldamises. Sellest järeldus keisri arvates, et selle perekonna poole järeltulijad ei tohtinud omada mingeid õiguseid troonile. Tegelikkuses oli see kõne kellegi teise looming ning lapskeiser vaid mängukanniks õukondlastele. Neist kõige mõjuvõimsam oli armeenlane [[Aršakuni]], kes oli oma positsioonis nii kindel, et kaotas peagi igasuguse mõõdutunde. Näiteks kandis ta ametlikel vastuvõttudel vaid valitsejatele määratud rõivaid ning seisis keisri kõrval. Aršakuni käitumine oli
[[Fail:Byzantiumby650AD.svg|pisi|400x400px|Bütsants 650. aastaks]]
=== Välispoliitika ===
Constans II troonileasumise ajal oli riigi välispoliitiline olukord üsna vilets. Maha oli jäetud [[Egiptus (Rooma provints)|Egiptus]] ning Itaaliat raputasid lakkamatud mässud. [[644]]. aasta novembris tapeti araabia [[kaliif]] [[‘Umar ibn al-Khaţţāb|Omar]] ja bütsantslased kasutasid võimalust ning ründasid [[Aleksandria
=== Keisri iseloom
[[Fail:74-St.Martin I.jpg|pisi|Paavst Martin I]]
Constansi on peetud andekaks, julgeks ja otsustusvõimeliseks valitsejaks. Samas võis ta olla ka väga julm ja taltsutamatu. Tema isepäisus tekitas tõsiseid vastuolusid kirikuga, mille tulemusena muutusid paavst [[Martinus I]] ja keiser vihavaenlasteks. Vastuolude tipul andis keiser käsu Itaalia asehaldurile paavst röövida, mis sai teoks [[652]]. aastal ning paavst saadeti [[Konstantinoopol
Järgmisena langes keisri viha tema vennale, kes saadeti vägisi kloostrisse ning pühitseti mungaks. Mõne aja pärast arvas keiser, et see pole piisav karistus ning ta andis käsu vend tappa. Peagi kaotas keiser oma julmuse tõttu pealinnas igasuguse toetuse. Tajudes elanikkonna suhtumist otsustas Constans [[663]]. aastal kolida Konstantinoopolist igaveseks minema. Väidetavalt sülitas keiser enne lahkumist linna suunas, mis kirjeldab hästi tema suhtumist pealinna. Keisril oli ka hea ametlik põhjendus linnast lahkumiseks. Nimelt oli uus paavst ta Rooma visiidile kutsunud.<ref name=":0" />
Constans II saabus Lõuna-Itaalias [[663]]. aasta suvel ning vallutas hoo pealt [[Napoli]] linna. [[5. juuli
== Välispoliitika teravnemine ja keisri surm ==
Keisri plaan kolida riigi pealinn Sürakuusasse kukkus läbi juba tema eluajal. Sinna ei lastud isegi keisri naist ja poegi. Samal ajal kui keiser tegeles uue pealinna kujundamisega toimusid ümberkaudses maailmas murrangulised sündmused. [[661]]. aastal hukkus [[Sassaniidide riik|Sassaniidide]] viimane [[šahh]] ning Pärsiast sai lõplikult islamiriik. Samal ajal ületasid araablased oma sisetülid ning [[661]]. aastast pääsesid võimule [[Kalifaat|Omaijaadide dünastia]] esindajad. See tähendas ka islamimaailma üha tugevnevat survet Bütsantsi valdustele. Kuid see ei sundinud Constansi pealinna tagasi pöörduma. Seega muutus keiser ohtlikuks riigi eksisteerimisele ning leidus piisavalt inimesi, kes olid valmis Constansi kukutama. [[15. juuli|15. juulil]] (mõningate andmete kohaselt [[15. september|15. septembril]]) [[668]]. aastal, kui keiser parajasti pesi ning ta pea oli
== Vaata ka ==
|