Constans II: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
PResümee puudub
PResümee puudub
 
== Valitsemisaeg ==
Alaealise keisri üks esimesi samme oli esinemine kõnega, milles ta süüdistas oma kasuema Martinat ebaseaduslikus kooselus Herakleios I-ga ja oma isa Konstantinos III mürgitamise korraldamises. Sellest järeldus keisri arvates, et selle perekonna poole järeltulijad ei tohtinud omada mingeid õiguseid troonile. Tegelikkuses oli see kõne kellegi teise looming ning lapskeiser vaid mängukanniks õukondlastele. Neist kõige mõjuvõimsam oli armeenlane [[Aršakuni]], kes oli oma positsioonis nii kindel, et kaotas peagi igasuguse mõõdutunde. Näiteks kandis ta ametlikel vastuvõttudel vaid valitsejatele määratud rõivaid ning seisis keisri kõrval. Aršakuni käitumine oli tolleltol ajal niivõrd väljakutsuv, et see viis [[644]]. aastal rahutusteni, mille käigus ta tapeti.<ref name=":0" />
[[Fail:Byzantiumby650AD.svg|pisi|400x400px|Bütsants 650. aastaks]]
 
=== Välispoliitika ===
Constans II troonileasumise ajal oli riigi välispoliitiline olukord üsna vilets. Maha oli jäetud [[Egiptus (Rooma provints)|Egiptus]] ning Itaaliat raputasid lakkamatud mässud. [[644]]. aasta novembris tapeti araabia [[kaliif]] [[‘Umar ibn al-Khaţţāb|Omar]] ja bütsantslased kasutasid võimalust ning ründasid [[Aleksandria|Aleksandriat]]t. Kolmsada keisri laeva saabusid ootamatult linna alla ning neil õnnestus purustada suhteliselt väikesearvuline araablaste garnison. Bütsantslased asusid linna rüüstama nii, nagu polekski tegu olnud äsja kaotatud provintsi tagasivallutamisega. Kaks aastat hiljem, [[646]]. aastal kogusid araablased ennast ning bütsantslased löödi taas Egiptusest välja. Sellega luhtus lõplikult katse Egiptus tagasi võita. Egiptuse kaotamine tähendas sisuliselt seda, et Bütsants lakkas olemast tinglikult "Rooma maailmariik" ja muutus pigem "lokaalseks Kreeka riigiks". Vähemalt Aasia rindel oli keisririik nüüd valdavalt kaitsepositsioonil ning muutus kristliku maailma kaitsepostiks peale tungiva islami ees. Araablaste rünnakud muutusid eriti ohtlikuks pealepärast seda, kui nad õppisid Bütsantsi eeskujukeeskujul laevu ehitama. Üks merelahing oleks keisrile isegi peaaegu surmaga lõppenud. Tal õnnestus läbi häda pääseda uppuvalt laevalt. Constans vahetas oma rõivad ühe lähikondlase kuivade vastu. See käik sai keisrirõivaid kandnud mehele saatuslikuks: araalased pidasid teda valitsejaks ning ta tapeti järgneva rünnaku käigus. [[7. sajand|7. sajandi]] keskpaigas puhkesid [[Kalifaat|Kalifaadiskalifaadis]] võimuvõitlusest tingitud konfliktid, mis andisdandsid Bütsantsile ja keisrile hingetõmbeaega ja võimaluse keskenduda teisel rindel slaavlaste vastu. Neile õnnestus anda [[658]]. aastal purustav hoop.<ref name=":0" />
 
=== Keisri iseloom &ja konfliktid ===
[[Fail:74-St.Martin I.jpg|pisi|Paavst Martin I]]
Constansi on peetud andekaks, julgeks ja otsustusvõimeliseks valitsejaks. Samas võis ta olla ka väga julm ja taltsutamatu. Tema isepäisus tekitas tõsiseid vastuolusid kirikuga, mille tulemusena muutusid paavst [[Martinus I]] ja keiser vihavaenlasteks. Vastuolude tipul andis keiser käsu Itaalia asehaldurile paavst röövida, mis sai teoks [[652]]. aastal ning paavst saadeti [[Konstantinoopol|Konstantinoopolisse]]isse. Seal toimunud kohtuistungil mõisteti eakas paavst süüdi riigireetmises ning ta saadeti asumisele.<ref name=":0" />
 
Järgmisena langes keisri viha tema vennale, kes saadeti vägisi kloostrisse ning pühitseti mungaks. Mõne aja pärast arvas keiser, et see pole piisav karistus ning ta andis käsu vend tappa. Peagi kaotas keiser oma julmuse tõttu pealinnas igasuguse toetuse. Tajudes elanikkonna suhtumist otsustas Constans [[663]]. aastal kolida Konstantinoopolist igaveseks minema. Väidetavalt sülitas keiser enne lahkumist linna suunas, mis kirjeldab hästi tema suhtumist pealinna. Keisril oli ka hea ametlik põhjendus linnast lahkumiseks. Nimelt oli uus paavst ta Rooma visiidile kutsunud.<ref name=":0" />
 
Constans II saabus Lõuna-Itaalias [[663]]. aasta suvel ning vallutas hoo pealt [[Napoli]] linna. [[5. juuli|5. juulil]]l saabus ta pidulikult Rooma, kus paavst korraldas talle hiilgava vastuvõtu. Keiser viibis Roomas 12 päeva ning kogu selle aja tegeles ta kunstiväärtuste röövimisega. Keiser käskis viia kogu väärtusliku kraami tema uude residentsi, mis asus [[Sitsiilia (Rooma provints)|Sitsiilia]] idarannikul [[Siracusa|Sürakuusas]]. Roomas jäi puutumata vaid see, mis keisril kahe silma vahele jäi, näiteks keiser [[Marcus Aurelius|Marcus Aureliuse]]e ratsamonument. Pea kogu keisri välja veetud vara läks kaduma, kui araablased saare vallutasid.<ref name=":0" />
 
== Välispoliitika teravnemine ja keisri surm ==
Keisri plaan kolida riigi pealinn Sürakuusasse kukkus läbi juba tema eluajal. Sinna ei lastud isegi keisri naist ja poegi. Samal ajal kui keiser tegeles uue pealinna kujundamisega toimusid ümberkaudses maailmas murrangulised sündmused. [[661]]. aastal hukkus [[Sassaniidide riik|Sassaniidide]] viimane [[šahh]] ning Pärsiast sai lõplikult islamiriik. Samal ajal ületasid araablased oma sisetülid ning [[661]]. aastast pääsesid võimule [[Kalifaat|Omaijaadide dünastia]] esindajad. See tähendas ka islamimaailma üha tugevnevat survet Bütsantsi valdustele. Kuid see ei sundinud Constansi pealinna tagasi pöörduma. Seega muutus keiser ohtlikuks riigi eksisteerimisele ning leidus piisavalt inimesi, kes olid valmis Constansi kukutama. [[15. juuli|15. juulil]] (mõningate andmete kohaselt [[15. september|15. septembril]]) [[668]]. aastal, kui keiser parajasti pesi ning ta pea oli parajasti seebitatud, sai ta tugeva hoobi selja tagant ning ta vajus oimetuna vette ja ta uppus. Constans II surnukeha saadeti sinna, kuhu ta elusana lubas mitte kunagi tagasi minna – [[Konstantinoopol|Konstantinoopolisse]]isse.<ref name=":0" />
 
== Vaata ka ==
144 533

muudatust