Meälased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub Märgised: Teksti peitmine Visuaalmuudatus |
Andreas003 (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Fail:Flag of Tornedalians (2007).svg|pisi|Meä lipp]]
'''Meälased''' on [[meä keel]]t rääkiv [[soome-ugri rahvad|soome-ugri rahvas]] Põhja-[[Rootsi|Rootsis]] [[Tornio jõgi|Tornio jõe]] läänekaldal. Meä keele kõnelejaid on umbes 40 000 - 70 000. Meä rahva olulisemaks kultuuritegelaseks on oma emakeeles kirjutav kirjanik [[Bengt Pohjanen]].<ref name=":0">{{Netiviide|url=|pealkiri=Meä lipp on tehtud Tallinnas|väljaanne=Go Reisiajakiri|aeg=01.04.2020}}</ref> Sõna "meä" etümoloogia on tähendab sõna "''meie''," seega "''meä maa''" tähendab "''meie maad.''"<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://fennougria.ee/rahvad/laanemeresoome-rahvad/soomlased/mealased/|pealkiri=Meälased|väljaanne=Fenno-Ugria|vaadatud=08.02.2022}}</ref>
== Ajalugu ==
[[Soome keel|Soome keelega]] sarnanevat meä keelt rääkivad meälaste rahvuse alused peituvad [[Vene-Rootsi sõda (1808–1809)|1809. aasta sõjas]], mille lõpptulemusena läks [[Soome]] [[Venemaa Keisririik|Vene Keisririigi]] koosseisu. Vene-Rootsi vahel paika pandud Soome piir Tornio jõe äärel ei olnud etnograafiliselt täiesti täpne ning tegelik etniline ja keeleline piir asus riigipiirist kuni 40 kilomeetrit läänes, Rootsi poolel. Seetõttu jäi Põhja-Rootsisse jäi märgatav arv tollal veel soomlasteks peetud [[Põhjasoome murre|põhjasoome murret]] kõnelev rahvusvähemus.<ref name=":0" />
Meälaste rahvuse eelduseks kujunes omaette keel ja ajalugu, mis arenes erinevalt võrreldes soome naabriga. Rootsi alal kasutati edasi vana soome murret, mis hakkas tasapisi lahknema soome murdest riigipiirist ida pool, kuna kontakt soomlastega kadus ja algas tugev [[rootsistamine]]. 19. ja 20. sajandi soome keelt mõjutanud muutused puuduvad meä keeles, samas hakati meä keelde laenama [[Rootsi keel|rootsi]] sõnavara, hiljem ka keele struktuuri. Väike mõju meäkeelele, kuigi suurem kui [[Soomlased|soomlastest]] naabritele, on olnud ka [[Saami keeled|saami murretel]].<ref name=":0" /><ref name=":2">{{Netiviide|url=https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/2013-10-18-12-08-33/|pealkiri=Teabelisa: meälased ja kveenid|väljaanne=Sirp|aeg=18.10.2013}}</ref><ref name=":1" /> [[Meämaa|Meämaad]] mõjutas veel oluliselt 19. sajandil [[lestaadiuslus]], kohaliku koloriidi ja pietistliku algupäraga usuliikumine, mis ühtustas meä rahvast ning rajas suurema ühtlustunde.<ref name=":2" />
Meälasid on omaette rahvaks pidama hakatud alles suhteliselt hiljuti.<ref>{{Netiviide|autor=Indrek Jääts|url=|pealkiri=Põhja ja itta? Kui võimalik, siis ka edaspidi!|väljaanne=Soome-ugri sõlmed|aeg=01.10.2017}}</ref> Esimene meä keeles kirjutatud [[romaan]] ilmus 1985. aastal, [[grammatika]] saadi kirja 1996. aastal ning [[Evangeelium|evangeeliumid]] saadi sellesse keelde tõlgitud aastal 2000. Alates 2009. aastast lubas Rootsi kasutada meä keelt ka ametlikus asjaajamises.<ref name=":1" />
==Viited==
| |||