Kali: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Alisasavo (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Kali''' on iidne traditsiooniline vene jook, mis on valmistatud tatrajahust, nisust, rukkist, rukkileivast või odrast, kuid seda võib valmistada mistahes kääritavast koostisosast. Sellel on loodusliku käärimisprotsessi tulemusena suhteliselt madal alkoholisisaldus (0,7-2,0%), kuid Venemaal on see klassifitseeritud alkoholivabaks joogiks. Mõned versioonid, eriti kaubanduslikud kaubamärgid, mis on mõnikord kunstlikult kääritatud, ei sisalda alkoholi.<ref name="Kvass">"Kvass"[https://www.tasteatlas.com/kvass]</ref>
{{see artikkel|on joogist; hindu jumalanna kohta vaata artiklit [[Kālī]]; laulja kohta vaata artiklit [[Kali (laulja)]]; filipiinlaste võitluskunsti kohta vaata [[eskrima]].}}
[[Pilt:Nõukogude-aegne kaljavaat Nõukogude aja näitusel Tallinnas Rotermanni kvartalis, 14. august 2011.jpg|pisi|Nõukogude-aegne kaljavaat Nõukogude aja näitusel Tallinnas, 2011]]
[[Pilt:Glass of kvass.jpg|thumb]]
'''Kali''' (Saaremaal ''kaljataar'') on [[linnased|linnaste]], [[jahu]] või [[leib|leiva]] leotisest, samuti mahlast või muust ainest [[pärm]]i toimel [[kääritamine|kääritatud]] jook, mis on levinud [[Baltimaad]]e, [[Vene]], [[Ukraina]], [[Poola]] ja [[Serbia]] köögis, mitmetes [[Kaukaasia]] ja [[Kesk-Aasia]] maades ning [[vene köök|Vene köögi]] mõjul ka [[Hiina]] põhjapiirkondades nagu [[Xinjiang]] ja [[Harbin]].
 
Kali on linnaseline, värskendav, õrnalt hapukas, kergelt kihisev ja tavaliselt merevaigukollane või kuldne. Kõige parem on seda serveerida kuuma ilmaga jahutatult ning lisaks võib seda maitsestada erinevate puuviljadega nagu maasikad või vaarikad.<ref name="Kvass" />
[[A. Le Coq|A Le Coqi õlletehase]] juhi [[Tarmo Noop|Tarmo Noobi]] sõnul saab kaljaks nimetada vaid naturaalset linnastest kääritatud jooki. Noobi väitel oli Eesti 2011. aastal Baltimaadest ainus, kus puudus kalja [[juriidiline definitsioon]].<ref name="noop">[http://www.tarbija24.ee/478986/noop-kali-on-naturaalne-kaaritatud-jook-ja-ei-miski-muu/ "Noop: kali on naturaalne kääritatud jook ja ei miski muu"] Postimees, 24.06.2011</ref> A. Le Coqi kalja valmistatakse viimastel aastatel [[Valgevene]]s.
 
==Vaata ka'''Ajalugu'''==
Esimene kirjalik viide kalja kohta pärineb 10. sajandist ja eeldatakse, et selleks ajaks oli jooki nautinud enamik Ida-Euroopa slaavi rahvaid. Esimene kirjalik mainimine inglise keeles pärineb 16. sajandist, mil kali oli oma populaarsuse tipul. Aja jooksul sai kali populaarseks kõigi ühiskonnakihtide seas ning külma sõja ajal hakati seda nautima Ida-Euroopas ja mõnes Balti riigis.<ref name="Kvass" />
* [[Mõdu]]
* [[Taar]]
 
Kali oli Nõukogude Liidu ellujäämise oluline osa. Kuna puhtale veele oli piiratud juurdepääs, tuginesid kohalikud kaljal, mida serveeriti tänavatel vaatidest. Käärimine alandab vedeliku pH-d piisavalt, et luua happeline keskkond, mis tapab kahjulikke baktereid, muutes kalja sel ajal ohutumaks valikuks kui enamik jooke.<ref>"Kvass"[https://www.atlasobscura.com/foods/kvass-russia]</ref>
==Viited==
{{viited}}
 
=='''Tootmise protsess'''==
[[Kategooria:Joogid]]
Kalja tootmise protsess koosneb mitmest erinevast tegevusest. Enne kui joomiskõlbulik maitsev kali valmis, tuleb läbida ca 4-päevane valmistamisprotsess.
[[Kategooria:Eesti köök]]
 
[[Kategooria:Läti köök]]
1. Kõigepealt toimub virde valmistamine, mis kestab ligikaudu 8–10 tundi. Virre valmistatakse rukki- ja odralinnasest ning suhkrust.
[[Kategooria:Leedu köök]]
 
[[Kategooria:Vene köök]]
2. Seejärel toimub kalja virde kääritamine, mis kestab ühtekokku 10 tundi. Käärimiseks lisatakse kaljavirdele pärmi- ja piimhappebaktereid.
[[Kategooria:Ukraina köök]]
 
[[Kategooria:Poola köök]]
3. Järgmiseks võetakse ette kalja virde jahutamine ja selitamine, mis võtab aega ühtekokku 48–60 tundi. Selle protsessi puhul jahutatakse kääritatud virre null kraadi juurde ja hoitakse madala temperatuuri juures ligi kaks päeva. Madal temperatuur peatab kääritamise protsessi ning kääritamiseks lisatud pärmi- ja piimhappebakterid settivad põhja.
 
4. Pärast selitamise protsessi algab ligi 2 tundi aega nõudev eelsegu valmistamise protsess. Selle protsessi käigus timmitakse kalja maitse parajaks – lisatakse vajadusel vett või suhkrut. Selliseks kujuneb ka lõplik kalja maitse.
 
5. Enne villimist tuleb läbida veel ligi 2 kuni 4 tundi kestev selitatud kalja filtreerimise protsess. See tegevus on vajalik selleks, et kali muutuks läbipaistvaks ja ilusaks. Selle protsessi käigus eemaldatakse joogist viimane sade, mis on jäänud kalja sisse enne villimist.
 
6. Viimasena toimubki kalja villimine pudelisse. Villimise protsessis kali kõigepealt pastöriseeritakse ning seejärel pisut karboniseeritakse.<ref>"KALJA VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA
"[https://www.alecoq.ee/kaljast-lisaks/kalja-valmistamise-tehnoloogia/]</ref>
 
=='''Viited'''==
<references />