Heinrich Lõvi: erinevus redaktsioonide vahel

[[1147]]. aastal kuulutas Rooma paavsti [[Eugenius III]] avaldatud [[bulla]]ga "Divina dispensatione" välja [[Vendi ristisõda|ristisõja]] [[Läänemeri|Läänemere]] regiooni [[pagan]]atest [[lääneslaavlased|lääneslaavlaste]] vastu. Paavst nimetas läänemere ristisõja juhiks [[Havelburg]]i piiskopi [[Anselm]]i. [[1147]]. aastal [[vendide kuningas]] [[Nyklot]]<nowiki/>i alustatud vasturünnakus sakside kätte langenud maade tagasisaamiseks piirasid Saksi väed, mida juhtisid [[Anselm]] [[Havelburg]]ist, [[Meissen]]i [[Meißeni markkrahvkond|krahv]] [[Konrad Suur]] ning [[Brandenburgi mark|Brandenburg]]i [[Brandenburgi krahv|krahv]] [[Albrecht Karu]] koos [[Magdeburg]]i, [[Halberstadt]]i, [[Münster]]i, [[Merseburg]]i ja [[Määrimaa]] [[piiskop]]pidega, [[Dimin]]i kindlust.

Teine ristisõdijate vägi suundus [[Drohiczyn]]i kindlust piirama [[Baieri hertsogkond|Baieri]] ja Saksimaa hertsogi Heinrich Lõvi ja [[Bremeni piiskop|Bremeni piiskopi]] Adelbergo juhtimisel. Drohiczynisse saabus lisaks 100 000 taanlast. Sakslased jätkasid piiramist ning läbirääkimistel sõlmiti kokkulepe, vendid võtsid vastu ristiusu ja vabastati kõik orjad. Ühtegi ala juurde ei õnnestunud vallutada. Sakslased ja taanlased pöörasid omavahel tülli. [[Odobriidid|Odobriitide]] kuningas Nyklot nõustus olema sakslaste [[vasall]] ning sakslaste ja vendide suhted paranesid. Sõja tulemusel tunnistas Niklot Heinrichi ülemvõimu ja oli nõus ristimisega. NiklotNyklot tapeti [[1160]]. aastal Heinrich Lõvi ja Taani kuninga Valdemar I ühise sõjakäigu tulemusel ning [[obodriidid|obodriitide]] maad jaotati. Heinrich Lõvi hilisema languse järel sai Nikloti pojapojast esimene [[Mecklenburg]]i [[Mecklenburgi valitsejate loend|vürst]].