|
'''Kaubanduseks''' nimetatakse kaupade ostu-müüki kaubandusettevõtete kaudu, teisisõnu kaupade ostu müüki oma nimel ja oma arvel.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Aino Siimon|pealkiri=Kaubandus. Põhimõisted ja -seosed|aasta=2014|koht=Tartu|kirjastus=AS Atlex|lehekülg=154}}</ref>
Funktsionaalne kaubandus näitab kaubanduse sisu. Seda iseloomustavad järgmised põhimõisted: 1)
# kaubandustegevus kui tegevus, mis toimub: nii majandusharus kui ka kaubandusettevõtetes; 2)
# kaubakäive kui kaubandustegevuse tulemusnäitaja.<ref name=":0" />
Institutsionaalne kaubandus näitab kaubanduse vormi. Seda iseloomustavad järgmised põhimõisted: 1)
# kaubandusettevõte, nende arv ja struktuur; 2)
# kaubandus kui majandusharu (kaubandusettevõtete üldkogum)<ref name=":0" />.
'''Kaubandus''' on majandusharu , mis hõlmab kõiki kaupakauba tootjatelt tarbijatele vahendamisega tegelevaid [[Ettevõte|ettevõtteid]], sõltumata sellest, millega kaubeldakse.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kaubandus&F=M|Pealkiri=[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Kaubandus kui majandusharu on tööjaotuse alusel eraldunud kvalitatiivselt ühetaoliste ettevõtete süsteem, mis realiseerib kaupu ostu-müügi teel.<ref name=":0" />
Kaubandus kui mitmekülgne ja keerulise struktuuriga majanduselu valdkond on tihedalt seotud ja teeb koostööd teistega. Kaubad, mida tarbijatele müüakse muretsetakse suures osas [[Tööstus|tööstusesttööstus]]est ja [[Põllumajandus|põllumajandusestpõllumajandus]]est. Kaubandus on omakorda tööstuselevarustab tööstust ja põllumajandusele varustajakspõllumajandust tarbe- ja tootmiskaupadega. Kaubandusel on tihedad seosed hotelli- ja restoranimajanduse, turisminduse, transpordi, panganduse ja teenindusega.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.e-ope.khk.ee/oo/evoti/kaubandus2/kaubandus_kui_majandusharu.html|Pealkiri=Kaubandus kui majandusharu|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.e-ope.khk.ee/oo/evoti/kaubandus2/kaubanduse_olemus.html|Pealkiri=Kaubanduse olemus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref name=":0" />
== Ajalugu ==
=== Eelajalooline kaubandus ===
Kaubandus pärineb eelajaloolisest ajast, mil inimesed hakkasid omavahel suhtlema. Kaubandus oli eelajalooliste inimeste peamine teenindusharu. Enne tänapäeval käibel oleva valuuta tekkimist, vahetati omavahel kaupu ja teenuseid. Kaubanduse ajalugu küündib kuni 150 000 aasta tagusesse aega. Usutakse, et kaubandus on eksisteerinud kogu inimajaloo vältel ja sai alguse [[Lääne-Aasia|Lääne-Aasiast]]st.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Trade|Pealkiri=https://en.wikipedia.org/wiki/Trade|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
Kaubandus on kaubavahetuse arenenud vorm, mis kujunes alles siis, kui üheskoos esinesid kõik järgmised tingimused:
* · vahetus muutus paratamatuks ja regulaarseks tööjaotuse süvenemise tõttu; ▼
* · tootmise maht ületas tootjate endi vajadusi ning tekkisid ülejäägid, mida sai müüa; ▼▲* · vahetus muutus paratamatuks ja regulaarseks tööjaotuse süvenemise tõttu;
* · hakati tootma müümiseks ja tundmatule (mitte kindlalt teadaolevale) tarbijale; ▼▲* · tootmise maht ületas tootjate endi vajadusi ning tekkisid ülejäägid, mida sai müüa;
* · tekkis eraomand (töövahend ja toodang kuulus tootjale), mille vormi vahetus sai toimuda vaid ostu-müügi kaudu; ▼▲* · hakati tootma müümiseks ja tundmatule (mitte kindlalt teadaolevale) tarbijale;
* · kujunes välja üldine vahetusväärtus - raha; ▼▲* · tekkis eraomand (töövahend ja toodang kuulus tootjale), mille vormi vahetus sai toimuda vaid ostu-müügi kaudu;
* · kujunes välja '''"kaupmeeste ''' ''kiht ''" tänu tootmise mitmekesistamisele, vajaduste diferentseerumisele ja turu mahu laienemisele.<ref name=":0" /> ▼▲* · kujunes välja üldine vahetusväärtus - raha;
▲* · kujunes välja '''kaupmeeste''' ''kiht'' tänu tootmise mitmekesistamisele, vajaduste diferentseerumisele ja turu mahu laienemisele.<ref name=":0" />
=== Hilisem kaubandus ===
==== 21. sajand ====
Tänapäeval on kaubandus ainult üks osa komplekssest süsteemist, mis püüab maksimeerida oma kasumit, pakkudes tooteid ja teenuseid turule (mis koosneb nii üksikisikutest kui ka muudest ettevõtetest) madalaima tootmiskuluga. Rahvusvahelise kaubanduse süsteem on aidanud arendada maailmamajandust, kuid kombineeritult kahepoolsete või mitmepoolsete lepingutega [[Tariif|tariifidetariif]]ide alandamiseks või vabakaubanduse saavutamiseks on mõnikord kahjustatud kolmanda maailma turge.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Trade|Pealkiri=https://en.wikipedia.org/wiki/Trade|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
== Kaubanduse harud ==
Kaubandust tervikuna võib süstematiseerida kahel viisil, st klassifitseerida ja tüpiseerida.<ref name=":0" />
KaubandustKaubandus liigitatakse esmaltlaias plaanis sise- ja väliskaubanduseks. SisekaubandustSisekaubandus jaguneb omakorda jae-, hulgi- ja vahenduskaubanduseks<ref name=":0" />. Jae- ningja hulgikaubandusettevõtteid saab liigitada arvukatepaljude tunnuste aluseljärgi.<ref name=":0" />
Jaekaubandusettevõtteid liigitatakse eelkõige sortimendi, teenindusvormi, hinna tasemehinnataseme, suuruse, iseseisvuse jt,ja muu sellise järgi, hulgikaubandusettevõtteid suuruse, sortimendi, aja, ruumi, teenuse järgi.<ref name=":0" />
Tüpiseerimine tähendab ettevõtete kogumi iseloomustamist üheaegselt mitme tunnuse kaudu, kusjuures tunnuste valikul on esiplaanil nende representatiivsus. Nii on võimalik eristada üksikuid äritüüpe.<ref name=":0" /> Jaekaubanduses iseloomustavad äritüüpi vähemalt viis (suurus, asukoht, sortiment, teenindus, hinnatase) tunnust. Nende põhitunnuste kombinatsiooni aluseljärgi eristuvad lähikauplus, mini-, super-, ja hüpermarket, kaubamaja, spetsiaalkauplus jt.<ref name=":0" /> Hulgikaubanduses on äritüüpe tunduvalt vähem, kusjuures põhitunnusteks on teenindustase ja sortiment.<ref name=":0" />
=== Väliskaubandus ===
[[Väliskaubandus]] on kaubavahetus kahe või enama eri riigist pärit partneri (importija ja eksportija) vahel<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusvaheline_kaubandus|Pealkiri=https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusvaheline_kaubandus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. EnamusEnamikus riikides esindab selline vahetuskaubandus märkimisväärset osa sisemajanduse kogutoodangust (SKP). Kuigi väliskaubandus on eksisteerinud läbi ajaloo, on selle majanduslik, poliitiline ja sotsiaalne tähtsus viimaste sajandite jooksul märgatavalt tõusnud.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.investopedia.com/insights/what-is-international-trade|Pealkiri=What is international trade|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Väliskaubandus annab tarbijatele ja riikidele võimaluse osta kaupu või teenuseid, mis pole nende kodumaal kättesaadavad. Rahvusvahelistel turgudel leidub peaaegu kõiki tooteid: toit, riided, varuosad, õli, ehted, vein, valuutad ja vesi. Kaubeldakse ka teenustega: turism, pangandus, nõustamine ja transport. Toode, mida müüakse globaalsel turul on eksport ja toode, mis on ostetud globaalselt turult, on import. Importe ja eksporte arvestatakse riigi kontol jooksvalt makse bilansis.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4liskaubandus|Pealkiri=https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4liskaubandus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
=== '''Vahenduskaubandus''' ===
Vahenduskaubandust eristatakse eelkõige saksa keeleruumis, defineerides seda kaubandustegevusena võõral nimel ja võõral arvel. Teisisõnu osutab vahenduskaubandus vaid teenust, viib turu osapooled omavahel kokku ega osale kaubaga seotud arveldustes.<ref name=":0" />
=== Hulgikaubandus ===
Hulgikaubandus on suurtes kogustes kaupade ostmine, ladustamine ja müük. HulgikaupmehedHulgimüügiettevõtted müüvad kaupa edasi [[Jaemüük|jaemüüjatelejaemüügiettevõtetele]], kutselistele (tööstuslikele või kaubanduslikele) kasutajatele, ametiasutustele, teistele hulgimüüjatelehulgimüügiettevõtete või vahendajatele.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.businessdictionary.com/definition/wholesaler.html|Pealkiri=Wholesaler|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Hulgimüüjaid, kes tegelevad ainult mittekonkureerivate kaupade või liinidega, kutsutakse turustajateks.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.investopedia.com/insights/what-is-international-trade|Pealkiri=What is international trade|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
=== Jaekaubandus ===
[[Jaemüük|Jaekaubandusega]] tegelevad jaemüüjad ehk ettevõtjad, kes müüvad kaupu ja osutavad teenuseid otse tarbijatele. Jaemüügiettevõtted võivad olla sõltumatult omatud ja juhitud, või osa jaeketist, mis koosneb kahest või enamast kauplusest, mille tegevust koordineerib üksik juhtrühm. Jaemüügiettevõtteid on mitmesuguseid, näiteks kaubamajad, supermarketid, odavate hindadega odavmüügi-jaekauplused või postimüük. Tänapäeval on elektrooniline jaemüük kasvanud oluliseltjaekaubanduses kõrgemaletähelepanuväärselt tasemelesuurenenud kuielektroonilise jaekaubandusjaemüügi tervikunaosatähtsus.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.inc.com/encyclopedia/retail-trade.html|Pealkiri=Retail trade|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
== Vaata ka ==
| 