Van der Waalsi jõud: erinevus redaktsioonide vahel

Polariseeritud ja ühtlase laengujaotusega molekulide vahel võib ka tekkida van der Waalsi jõud. Molekulide laengujaotuse all mõeldakse ajalist keskmist. Elektronid liiguvad kaootiliselt ringi ning enamus aega on mittepolaarsel molekulil nullist erinev dipoolmoment. Välise elektrivälja mõjul, mida vaadeldaval juhul tekitab polariseeritud molekul, pole enam elektronide paigutused võrdvõimalikud ning ajaline keskmine on nullist erinev. SelliseltNii indutseeritud dipooliga molekuli ningja polaarse molekuli vaheline vastasmõju nõrgeneb pöördvõrdeliselt kauguse kuuenda astmega.

Kaks ühtlaselt laetud molekuli saavad teineteises indutseerida dipoolmomendi. Mõlemas molekulis toimuvad ajalised laengujaotuse [[fluktuatsioon]]id sünkroniseeruvadsünkroonuvad ning molekulide vahel tekib tõmbejõud. Suurema polariseeritavuse tõttu kasvab Londoni jõud koos molekulide massiga. Selle heaks näiteks on halogeenid (kergemast raskemani: F₂, Cl₂, Br₂, I₂), floor ja kloor on toatemperatuuril gaasilised, broom ja jood aga vedelikud.