Toitained: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
PResümee puudub
PResümee puudub
'''Toitained''' on toiduainetes sisalduvad [[keemilised ained]], mida inimese [[organism]] kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena [[Anabolism|anaboolsetes]] protsessides või energiaallikana.
 
==Toitainete liigitus==
Eristatakse kolme tüüpi toitaineid:
* '''[[rasvad]]''', mis on organismi jaoks ülioluline pikaajaline akumuleeritav energiaallikas;
* '''[[süsivesikud]]''', mis on kiiresti omastatav energeetiline ressurss ja paljude organismi struktuuride koostisosa.
 
==Yasakaalustatud toitumine==
Organism vajab normaalseks elutegevuseks kõiki kolme liiki toitaineid, kusjuures ühe toitaine vaegust ei ole võimalik pikaajaliselt kompenseerida teise toitaine liiaga. Olukorda, mille puhul menüü sisaldab õiges vahekorras kõiki toitaineid, nimetatakse '''tasakaalustatud toitumiseks'''. Soovituslik vahekord on järgmine: * süsivesikuid 50–60%,
* rasva 25–35%, * valku 10–20%.
* süsivesikuid 50–60%,
* rasva 25–35%, * valku 10–20%.
* valku 10–20%.
 
Optimaalne vahekord võib muutuda sõltuvalt füüsilisest koormusest, väliskeskkonna tingimustest, haigustest või organismi [[Füsioloogia|füsioloogilistest]] eripäradest. Kuna erinevateeri toitainete protsentuaalset sisaldussisaldust toidus on raske jälgida, on toitumise tasakaalustamiseks kasutusel lihtsustatud meetodeid, näiteks [[taldrikureegel]].
 
==Nälgus==
Olukorda, kus organism saab toitaineid ebapiisavas koguses, nimetatakse '''nälguseks'''. Kui ebapiisavas koguses saab vaid ühte või kahte toitainet, on tegemist osalise nälgusega. Nälgus ja osaline nälgus võivad piisava kestuse korral põhjustada haigusi, näiteks anoreksiat[[anoreksia]]t, [[aneemia]]t, menstruatsioonihäireid jms. Pikaajaline liiga suur toitainete kogus põhjustab [[Rasvumine|rasvumist]].
 
==Toitainete allikad==
Toitainete allikaks on kõik loomsed ja taimsed [[toiduained]]. Toiduained erinevad suuresti toitainete sisalduse poolest. Peamised rasvade allikad on loomsed saadused, rasvane kala, taimeõlid jms. Peamisteks valgu allikateks on [[liha]], [[Kalad|kala]] ja muud mereannid ning [[Kaunvili|kaunviljad]]. [[Sahhariidid|Süsivesikuid]] leidub kõige enam taimses toidus, näiteks teraviljasaadustes, puu- ja juurviljades.
 
Mõnikord, peamiselt tõlkekirjanduses, liigitatakse toitainete hulka ka [[vitamiinid]], [[Mineraaltoiteained|mineraaltoiteained]] ja isegi [[vesi]]. Sellist käsitlust ei saa õigeks lugeda ning neid aineid tuleb vaadelda eraldi. Kuigi tegu on organismi elutegevuseks väga oluliste ainetega, ei ole vitamiinid ega mineraaltoiteained toitainetega võrreldes olulised [[Rakusüntees|rakusüntees]]i lähteained ega ka energeetiline ressurss. Nii ei ole näiteks võimalik kõrvaldada ega leevendada toitainete puudusest tekkinud nälgust vitamiine või mineraaltoiteaineid manustades.
 
== Vaata ka ==
138 173

muudatust