Redaktsioon: 6. jaanuar 2022, kell 17:30 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. jaanuar 2022, kell 17:34 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: '''Toitained''' on toiduainetes sisalduvad [[keemilised ained]], mida inimese [[organism]] kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena [[Anabolism\|anaboolsetes]] protsessides või energiaallikana. ==Toitainete liigitus== Eristatakse kolme tüüpi toitaineid: * '''[[rasvad]]''', mis on organismi jaoks ülioluline pikaajaline akumuleeritav energiaallikas; 7. rida ⟶ 8. rida: * '''[[süsivesikud]]''', mis on kiiresti omastatav energeetiline ressurss ja paljude organismi struktuuride koostisosa. ==Yasakaalustatud toitumine== Organism vajab normaalseks elutegevuseks kõiki kolme liiki toitaineid, kusjuures ühe toitaine vaegust ei ole võimalik pikaajaliselt kompenseerida teise toitaine liiaga. Olukorda, mille puhul menüü sisaldab õiges vahekorras kõiki toitaineid, nimetatakse ~~'''~~tasakaalustatud toitumiseks~~'''~~. Soovituslik vahekord on järgmine: * süsivesikuid 50–60%, * rasva 25–35%, * valku 10–20%. ▼ * süsivesikuid 50–60%, ▲* rasva 25–35%, * valku 10–20%. * valku 10–20%. Optimaalne vahekord võib muutuda sõltuvalt füüsilisest koormusest, väliskeskkonna tingimustest, haigustest või organismi [[Füsioloogia\|füsioloogilistest]] eripäradest. Kuna ~~erinevate~~eri toitainete protsentuaalset ~~sisaldus~~sisaldust toidus on raske jälgida, on toitumise tasakaalustamiseks kasutusel lihtsustatud meetodeid, näiteks [[taldrikureegel]]. ==Nälgus== Olukorda, kus organism saab toitaineid ebapiisavas koguses, nimetatakse ~~'''~~nälguseks~~'''~~. Kui ebapiisavas koguses saab vaid ühte või kahte toitainet, on tegemist osalise nälgusega. Nälgus ja osaline nälgus võivad piisava kestuse korral põhjustada haigusi, näiteks ~~anoreksiat~~[[anoreksia]]t, [[aneemia]]t, menstruatsioonihäireid jms. Pikaajaline liiga suur toitainete kogus põhjustab [[Rasvumine\|rasvumist]]. ==Toitainete allikad== Toitainete allikaks on kõik loomsed ja taimsed [[toiduained]]. Toiduained erinevad suuresti toitainete sisalduse poolest. Peamised rasvade allikad on loomsed saadused, rasvane kala, taimeõlid jms. Peamisteks valgu allikateks on [[liha]], [[Kalad\|kala]] ja muud mereannid ning [[Kaunvili\|kaunviljad]]. [[Sahhariidid\|Süsivesikuid]] leidub kõige enam taimses toidus, näiteks teraviljasaadustes, puu- ja juurviljades. Mõnikord, peamiselt tõlkekirjanduses, liigitatakse toitainete hulka ka [[vitamiinid]], [[~~Mineraaltoiteained\|~~mineraaltoiteained]] ja isegi [[vesi]]. Sellist käsitlust ei saa õigeks lugeda ning neid aineid tuleb vaadelda eraldi. Kuigi tegu on organismi elutegevuseks väga oluliste ainetega, ei ole vitamiinid ega mineraaltoiteained toitainetega võrreldes olulised [[~~Rakusüntees\|~~rakusüntees]]i lähteained ega ka energeetiline ressurss. Nii ei ole näiteks võimalik kõrvaldada ega leevendada toitainete puudusest tekkinud nälgust vitamiine või mineraaltoiteaineid manustades. == Vaata ka ==

Toitained: erinevus redaktsioonide vahel