Biokeemia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
9. rida:
==Biokeemia ajalugu==
Algselt arenes biokeemia koos orgaanilise keemiaga. [[19. sajand]]i keskpaiku hakkas biokeemia kujunema eraldi uurimisvaldkonnaks, kuna hakati tunnustama seisukohta, et elusorganismi keemia põhimõtteliselt ei erine eluta aine keemiast. Sellele eelnes kaks olulist avastust: [[1828]] sünteesis [[Friedrich Wöhler]] [[karbamiid]]i ja [[1850. aastad|1850ndatel]] sünteesis [[Marcelin Pierre Eugène Berthelot|Marcellin Berthelot]] rasva. Märkimisväärne edasiminek toimus sajandivahetusel, kui hakkas selguma ensüümide roll biokeemilistes reaktsioonides. [[1894]] pakkus [[Hermann Emil Fischer]] välja tänapäevase seletuse ensüümide toimemehhanismi kohta ning [[1897]] tõestas [[Eduard Buchner]], et ensüümide katalüüsitud reaktsioonid toimuvad ka väljaspool [[rakk]]u ja on seega katseklaasis uuritavad.
 
19. sajandil oli eriala nimetuseks peamiselt füsioloogiline keemia, biokeemia nimetus võeti laiemalt kasutusele alates umbes aastast 1900. Esimesi, kes kasutas terminit 'biokeemia' oli [[Vincenz Kletzinsky]] 1850bndail.
 
[[20. sajand]]i esimesel poolel hakkas biokeemia kiiremini arenema. Kasutusele võeti kaasaegsed [[Analüütiline keemia|analüüsimeetodid]], mille abil tehti kindlaks peamised ainevahetusrajad ([[Otto Warburg|O. Warburg]], [[Otto Fritz Meyerhof|O. F. Meyerhof]], [[Hans Adolf Krebs|H. A. Krebs]], [[Melvin Calvin|M. Calvin]] jpt). [[1944]] tõestasid [[Oswald Avery]] ja [[Colin MacLeod]] nukleiinhapete seose [[geen]]idega. Biokeemia edasine areng on olnud tihedalt seotud [[molekulaarbioloogia]]ga, mistõttu tuleb nimetada kahte olulist edusammu: [[1951]] avastas [[Linus Pauling]] valkude struktuuri ning [[1953]] avastasid [[James Watson]] ja [[Francis Crick]] DNA struktuuri.