Läti Rahvusooper: erinevus redaktsioonide vahel

Riia Rahvusooperi trupp resideerib Riia südalinnas arhitekt [[Ludwig Bohnsted]]i projekti järgi, (mille isiklikult kiitis heaks Venemaa tsaar [[Aleksander II]],) järgi 1863. aastal valminud neoklassitsistlikusuusklassitsistlikus, algselt Saksa trupile rajatud teatrihoones. Kuid algneesialgne hoone on üle elanud mitmeidpalju rekonstrueerimisisümberehitusi. Hoone hävis 1882. aasta suures tulekahjus ning avati rekonstrueerituna Riia peaarhitekti [[Reinholds Schmaeling|Reinholds Schmaelingi]] kavanditeprojekti järgi 1887. aastal. VäiksemamõõdulisiVäiksemaid rekonstrueerimisiümberehitusi olitehti 1957–19581957.–1958. aastal ja 1970. aastate keskel. 1990–951990.–1995. aastal oli Riia ooperimaja suletud, kuna viidi läbi suuremamahulineooperiteatrit rekonstrueeriminerekonstrueeriti ja moderniseeriminemoderniseeriti. Paremat akustikat silmas pidades vähendati senist istekohtade arvu (1200) 933-ni, kuid jäeti muutmata traditsiooniline, ehkki ebamugav saali plaani. Selles puudub vahekäik ning mõned istekohad on vahetult dirigendi selja taga. 2001. aastal lisati vanale ooperimajale uus hoone, milles on väike saal (300 kohta) ja ruumid artistidele ja tehnilisele personalile.

Trupi ajalugu algab detsembrisDetsembris 1912, kuiasutati dirigent [[Pāvuls Jurjāns]]i (1866–1948) initsiatiivil asutati ooperitrupp, mis kandis nime ''Latviešu opera'' ja, mis andis etendusi ''Rīgas Vācu teātra'' (Riia Esimene Teater) ruumides. Esimese maailmasõja alates evakueeriti trupp augustis 1914 Venemaale, kust ta naasis 1918 Riiga ja andis mõnda aega etendusi endises Riia vene teatris (praegupraegune Läti Rahvusteater, ''Nacionālā teātra'').

Trupi eestvedajaks sai Läti muusikaakadeemia (''Mūzikas akadēmija'') professor ja dirigent [[Jāzeps Vītols]] (1863–1948). Peagi naasis trupp oma majja. Lühikest aega esimese Nõukogude okupatsiooni ajal 1919. aastal kandis teater nime ''Padomju Latvijas Opera'' (Nõukogude Läti OoperOoperiteater). Selles rollis andis trupp 23. jaanuaril 1919 ainsa etenduse, milleks oli [[Richard Wagner]]i "[[Lendav hollandlane]]" (''Der fliegende Holländer''). Richard Wagneri loomingul ja tema isikul on lätlaste jaoks eriline tähtsus. See maailmakuulus saksa ooperikomponistooperihelilooja ja dirigent töötas aastatel 1837–1839 Riia Saksa teatris muusikajuhina. Riias kirjutas ta 1838. aastal ooperi ''"[[Rienzi]]''" teksti ning alustas sellele muusika komponeerimist.

Iseseisvunud Läti Rahvusooperi esimeseks lavastuseks oli Richard Wagneri ''"Tannhäuser''". Sealt edasi moodustasid 1920.−30−1930. aastatel trupi tuumiku need Jurjānsi trupi lauljad ja dirigendid, kes alustasid oma karjääri enne Esimest maailmasõda. Korduvalt kaasati ka Rahvusooperi trupi koosseisu truppi Liepāja OoperiOoperiteatri lauljaid. Iseseisvuse aastatel 1920–401920–1940) esietendati igal esitati vähemalt kaheksa uut lavastust. 1923. aastal lülitati teatri koosseisu ka balletitrupp. 20 aasta jooksul etendati ligi 300 ooperit ja operetti. Tähelepanuväärne on, et õieti ühtegi 19. sajandi vähegi rahvusvahelist huvi tekitanud saksa, itaalia, prantsuse ega vene ooperit ei jäetud esitamata. Repertuaaris olid sageli ka 20. saj uudisteosed [[Richard Strauss]]ilt, [[Wolf-Ferrari]]lt, [[Křenek]]ilt, [[Cilea]]lt, [[Janáček]]ilt jt. Laialdaselt oli esindatud läti oma heliloojate ooperid ja balletid. Aastas külastas teatri etendusi üle 220 000 vaataja. 1937–1941. aastal töötas teatri juures kunstilise juhina Saksamaalt natside eest pakku läinud nimekas dirigent [[Leo Blech]].

Pärast Teist maailmasõda ning okupeerituna Nõukogude Liidu poolt sai teater nimeks Läti NSV Riiklik ooperi- ja balleti teaterballetiteater (''Latvijas PSR Valsts operas un baleta teātra''). Tuli alustada praktiliselt nullist, sest valdav osa rahvuslikke heliloojaid, lauljaid ja muusikuid oli okupantide eest läände põgenenud. 1944–49. aastal oli teatri dirigendiks määratud vene juut [[Leonid Vigner]]. Ideoloogilistel kaalutlustel domineerisdomineerisid repertuaaris nõukogude ja vene ooperooperid. 1956. aastal oli aga just see trupp esimene Nõukogude Liidus, kes võttis repertuaari Nõukogude juhtkonna poolt põlatud [[Richard WagneriWagner]]i ooperid: ''"Tannhäuser''" (1956), ''"Lohengrin''" (1958) ja ''"Die Walküre''" (1963).

1954–67.Aastatel aastatel1954–1967 oli peadirigendikspeadirigent ''Edgars Tons'', kes taastas trupi kõrge kunstilise taseme janing tegi trupist ühe Nõukogude Liidu autoriteetsema ja võimekaima muusikakollektiivi. Taas pääsesid repertuaari läti heliloojate teosed, samuti 20. sajandi rahvusvaheliselt populaarsed ooperid, nagu [[Sergei Prokofjev]]i ''Voina i mir'' ("Sõda ja rahu") ja ''Ljubov k trjom apelsinam'' ("[[Armastus kolme apelsini vastu]]"), [[Benjamin Britten]]i ''"Peter Grimes''", [[Dmitri Šostakovitš]]i ''"Katerina Izmailova''" jtjm. 1954–75.Aastatel aastatel1954–1975 teatris dirigendina töötanud [[Rihards Glāzups]] lülitas omakorda repertuaari ooperi suurmeistrite [[Giacomo Puccini|Puccini]] ja [[Giuseppe Verdi|Verdi]] teoseid.

[[Fail:Latvian National Opera. Star.jpg|pisi|Läti Rahvusooperi hoonet kaunistab Saksa skulptori Hermann-Friedrich WittigWittigi töö kaunistab Läti Rahvusooperi hoonetteos]]

=== Tegevus pärast Läti taasiseseisvumist ===

Taasiseseisvunud Läti juhtiva teatrikollektiivina on Rahvusooper kiiresti arenenud üheks Läänemere regiooni väljapaistvaimaks ja rahvusvaheliselt tuntuimaks ooperitrupiks. Repertuaaripoliitikat iseloomustab mitmepalgelisus, kus Rahvusooperina esitatakse mõistetavalt ja regulaarselt Läti heliloojate teoseid. Rahvusooperi repertuaaris on sageli ''bel canto'' tippteosed. Esitatakse ka barokkoopereid ja 20. sajandi parimaid teoseid. Trupp on käinud etendusi andmas Moskvas (1999), Taiwanil (2001), [[Saaremaa Ooperipäevad|Saaremaa ooperipäevadel]] (2002, 2009), Hongkongis (2002), [[Savonlinna ooperifestival]]il (2004), Macaus (2013) jm.

TeatriAastatel kunstiliseks juhiks1996–2013 oli 1996–2013teatri kunstiline juht helilooja Artūrs Maskats. PeadirigentideksPeadirigendid on olnud [[Gintaras Rinkevičius]] (1996–2003), [[Andris Nelsons]] (2003–2007), ja [[Modestas Pitrėnas]] (2008–2013), ja2013. alatesaastast 2013on peadirigent [[Mārtiņš Ozoliņš]]. Alates

1998. aastast korraldatakse LNO baasil suvist (juunis) Riia Ooperifestivali (''Rīgas Operas Festivāls''), mille programmis on viis ooperit ja üks ballett. Samal aastal osales festivalil külalisena teaterEstonia „Estonia”teater. 2003. aasta festivali programmiskülalisteater oli külalisteatriks Moskva ''Bolšoi''[[Suur Teater]] ja 2004 Moskva ''MuzõkalnõiStanislavski teatrja Stanislavskogo i NemirovitšaNemirovitš-Dantšenko'' nimeline muusikateater. 2018. aasta veebruaris ja märtsis andis Riias külalisetendusi Eesti Rahvusooper „Estonia” Riias külalisetendusiEstonia ja Läti Rahvusooper samal ajal Tallinnas.

LNO väga laiahaardelises repertuaaris on [[21. sajand]]il olnud valdavalt maailma ooperiliteratuuri paremikku kuuluvad ja läbi aegade suurt publikumenu nautinud teosed, nagu Bizet'' "[[Carmen]]", Verdi "[[Aida]]", Verdi "[[Don Carlos (ooper)|Don Carlos]]", Verdi "[[Traviata|La Traviata]]", Puccini "Pääsuke" ("La Rondine"), Puccini "[[Boheem]]" ("La bohème"), Händeli "[[Alcina]]", UnVerdi ballo"[[Maskiball in maschera(Verdi)|Maskiball]]", Puccini "[[Tosca]]", Tšaikovski "[[Jevgeni Onegin, Il(ooper)|Jevgeni barbiereOnegin]]", diRossini Siviglia"[[Sevilla habemeajaja]]", Richard Straussi "[[Salome (Richard Strauss)|Salome]]", DerWagneri fliegende"[[Lendav Holländerhollandlane (ooper)|Lendav hollandlane]]", Puccini "[[Turandot]]", ILeoncavallo pagliacci"[[Pajatsid]]", Verdi "[[Nabucco]]", Poulenci "[[Karmeliitide dialoogid]]" ("Dialogues des Carmélites"), Donizetti "[[Don Pasquale]]", TheStraviski Rake’s"Elupõletaja Progresstähelend", Gounod' "[[Faust (Gounod)|Faust]]", DieJohann Straussi Fledermaus"Nahkhiir" jt.

Läti Rahvusooperis on olnud esmaettekandel arvukalt Läti heliloojate algupäraseid oopereid. 20. mail [[1920]] oli ettekandmisel esietendus [[Alfrēds Kalniņš]]i ooper ''"[[Baņuta]]''", mis oli üldse lätlaste esimene oma ooper. RegulaarseltPüsivalt on repertuaaris [[Jānis Lūsēns]]i lasteooper ''"Putnu opera''" („Linnuooper”), mis oli Läti Rahvusooperis esmaettekandel 22. detsembril [[2000]].

* [http://www.opera.lv/ AmetlikTeatri koduleht]