Nõo vald: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
249. rida:
[[Kalju Aigro]] oli Nõo Keskkooli pikaajaline direktor (1951-1982), kes tegi palju piirkonna hariduselu heaks, ENSV teeneline õpetaja (1972) ja Valgetähe V klassi teenetemärgi kavaler. Tema auks on nüüdseks nimetatud Nõo alevikus tänav, mille ääres asub Nõo Reaalgümnaasium.<ref>”Kalju Aigro”. EE 14. köide, lk. 12</ref>
[[Johann Kanswey]], üks esimesi eesti näitekirjanikke, oli kihelkonnakooli juhataja 1865-1883. <ref>https://www.noopk.ee/uusnpk/ajalugu/</ref>
Helilooja [[Eduard Tubin]] oli Nõo kooli füüsika- ja matemaatikaõpetaja 1926-1930 ning juhatas Nõo lauluseltsi segakoori. Majale, kus ta tol ajal elas, paigaldati 1989. aastal mälestustahvel.<ref>Agnes-Asta Marand, “Lehekülgi Nõo ajaloost” IV. Nõo 2004, lk 150</ref>
Luuletaja [[Ado Reinvald]] elas Nõos Barabanovi majas 1897-1898. aastatel<ref>Agnes-Asta Marand, “Lehekülgi Nõo ajaloost” IV. Nõo 2004, lk 149</ref>. Hiljem kolis ta Nõo lähedale Kulbilohku, mis praeguseks on osa Elva linnast.
Rahvatantsujuht ja koreograaf [[Helju Mikkel]] elas Lukel, Haldja talus, kus süüdati üldtantsupeo tuli nii 1994. kui 2004. aasta üldtantsupidude eel<ref>Agnes-Asta Marand, “Lehekülgi Nõo ajaloost” IV. Nõo 2004, lk 198</ref>.
Johann Wahl, eesti keele uurija, oli 1780-1784 Vastse-Nõo mõisarentnik.<ref>[http://www.eestigiid.ee/?CatID=100&ItemID=3615 “Nõo alevik”], eestigiid.ee (vaadatud 12.12.2021)</ref>
| |||