Ikonoklasm Bütsantsis: erinevus redaktsioonide vahel

'''Bütsantsi ikonoklasm''' ([[kreeka keel]]es Εικονομαχία, ''Eikonomachía'', sõna-sõnalt 'võitlus piltidega', 'ikoonisõda') ehk '''pilditüli''' hõlmab kaks perioodi [[Bütsantsi keisririik|Bütsantsi keisririigi]] ajaloos, mil [[riik]] ja [[Kirik (institutsioon)|kirik]] vaidlustasid ja keelasid [[Religioon|religioossete]] kujutiste - [[ikoon]]ide - kasutamise nii kirikus kui ka keiserlikus riigiaparaadis. '''Esimene ikonoklasmi periood''' oli aastail 726–787, '''teine ikonoklasmi periood''' aastail 814–842. Neil ajaperioodidel hävitati [[püha]]sid isikuid kujutavaid religioosseid kujutisi, nagu ikoone, [[mosaiik]]e ja [[fresko]]sid ning kiusati taga ikoonide austamise pooldajaid.

 

[[Pildirüüste|Ikonoklasm]]i mingis kultuuris laiemas mõttes iseloomustab sellele kultuurile iseloomulike ja omaste kujutiste, [[sümbol]]ite või [[mälestusmärk]]ide hävitamine, tavaliselt religioossetel või poliitilisetel ajenditel, sõna kasutatakse ka ülekantud tähenduses pühaks peetavate tõekspidamiste purustamise kohta<ref>[http://kn.eki.ee/?Q=ikonoklasm e-keelenõu. - Eesti Keele Instituut]</ref>. Inimesi, kes toetavad ikonoklasmi, nimetatakse ikonoklastideks (εἰκονοκλάσται, 'pildilõhkujad'), ja vastupidi, neid, kes toetavad ikoonide vms religioossete kujutiste austamist nimetatakse ikonoduulideks (εἰκονόδουλοι) või ikonofiilideks (εἰκονόφιλοι). Need terminid ei pärine Bütsantsi ajaloost ega Bütsantsi ikonoklasmi kaasajast, vaid neid kasutasid laiemas tähenduses kasutusele [[17. sajand]]i ajaloolased; Bütsantsi ajalooga seoses hakati neid rohkem kasutama alles [[20. sajand]]i lõpul.