Johann Sebastian Bach: erinevus redaktsioonide vahel

[[1717]]. aastal läks Bach [[Köthen]]isse (ametlikult Cöthen), kus temast sai [[Anhalt-Köthen]]i vürst [[Leopold (Anhalt-Köthen)|Leopoldi]] õukonna kapellmeister ja kammermuusikadirektor. Viimane tähendas seda, et Bach juhtis kogu õukonnamuusikat. Vürst oli suur muusikasõber, kes mängis ka ise sageli õukonnakapellis viiulit ning ta hindas Bachi kõrgelt. Peagi hakkas Bachi häirima aga see, et õukonnas valitsenud [[kalvinism|kalvinistlik usutunnistus]] ei võimaldanud tal tegeleda kirikumuusikaga, mis tähendas, et Bachil ei olnud võimalik luua kirikukantaate ega orelimuusikat. Seepärast pärinevad sellest perioodist peamiselt instrumentaalkontserdid, teosed [[klavessiin]]ile ja hulganisti muud kammermuusikat. Muuhulgas kirjutas Bach Köthenis [[Brandenburgi kontserdid|kuus Brandenburgi kontserti]], [[hästitempereeritud klaviir|"Hästitempereeritud klaviir]]i" esimese vihiku, viiulikontserdid [[Viiulikontsert a-moll (Bach)|a-moll]] ja [[Viiulikontsert E-duur (Bach)|E-duur]], [[Tšellosüidid (Bach)|tšellosüidid]], kontserdi kahele viiulile d-moll, keelpillidele ja [[Basso continuo|''basso continuo''<nowiki/>'le]], [[Orkestrisüidid (Bach)|orkestrisüidid]] ning [[sonaadid ja partiitad sooloviiulile]]. Kirikumuusika ebasoosing oli arvatavasti ka üheks põhjuseks, miks Bach 1723. aastal Köthenist lahkus.<ref name="kaks-kolm-viis">Siitan, lk 235</ref>