Nisu-kõvanõgi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
[[Fail:Tilletia caries (DC.) Tul. & C. Tul..JPG|pisi|Nisu-kõvanõgi (''Tilletia caries'')]]
'''Nisu-kõvanõgi''' (''Tilletia caries'', sünonüüm ''Tilletia tritici'') kuulub [[nõgiseen]]te (''Ustilaginomycetes'') [[klass (bioloogia)|klass]]i, [[nõgiliselaadsed|nõgiliselaadsete]] (''Ustilaginales'') [[selts (bioloogia)|selts]]i. Kuulub [[katteseemnetaimed]]el parasiteeritavate [[kandseen]]te hulka. Nõgiseeni iseloomustavad [[peremeestaim]]e koes areneva [[seeneniidistik]]u lühikestel harudel paiknevad paksukestalised [[nõgieos]]ed ehk [[teliospoor]]id. Nende varal seen levib ja püsib ületalve. Nõgieoseid võib olla nii palju, et peremeestaime kahjustatud osad muutuvad nõgiseks massiks (nn. [[nõgipea]]d). Nõgiseeni on kaks [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]a, mõlemas on ohtlikke teraviljahaiguste (nõgihaiguste) tekitajaid. [[Lendnõgi]]liste (''Ustilaginaceae'') sugukonda (eoskand koosneb 4 rakust) kuuluvad ka Eestis tuntud [[nisu-lendnõe]] ja [[odra-lendnõe]] tekitajad ''[[Ustilago tritici]]'' ja ''[[Ustilago nuda]]''. [[Kõvanõgi]]liste (''Tilletiaceae'') sugukonda (vaheseinteta eoskannal 4-1504–150 kandeost) tähtsaimad liigid on [[nisu-kõvanõe]] tekitaja ''[[Tilletia caries]]'' ja [[rukkikõrrenõe]] tekitaja ''[[Urocystis occulta]]''.<ref>ENE, Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, Tallinn: Valgus, 1989.</ref>
 
[[Harilik nõgi]] on [[seen]]te poolt tekitatud [[nisuhaigus]]te hulgas üks hävitavamaid ja ohtlikumaid. Selle [[seeme|seemnes]] areneva haiguse kõige tuntumad liigid on ''[[Tilletia foetida]]'' ja ''[[Tilletia caries]]'' ning need kaks seenhaigust põhjustavad kogu maailmas märkimisväärset saagikadu. [[Patogeen]]i virulentsuse määr võib muutuda sõltuvalt interaktsioonist peremeesraku pinnaga.<ref>[https://www.researchgate.net/publication/327013966_CHARACTERISATION_OF_CELL_SURFACES_OF_HOST_WHEAT_AND_PATHOGENS_TILLETIA_FOETIDA_AND_TILLETIA_CARIES CHARACTERISATION OF CELL SURFACES OF HOST WHEAT AND PATHOGENS (TILLETIA FOETIDA AND TILLETIA CARIES)]</ref>
8. rida:
 
== Sümptomid ==
Noored nakatunud pähikud on tavaliselt rohelisemad ja jäävad roheliseks kauemaks, kui terved pähikud. Täiskasvu jõudnud nakatunud pähikud on tavaliselt veidi heledama värvusega ja sageli on neil kerge sinakashall värv, võrreldes nakatamata pähikutega. Nakatunud taimed võivad olla kergelt kängus, kuid üldiselt on nad normaalse kõrgusega. [[Eosla]]d on tavaliselt tuumakujulised. Pähikud võivad kergelt moonduda, kuid muidu on nad peaaegu normaalse kujuga. [[Ohted]] ja [[sõklad]] on tavaliselt kahjustamata. Haiguse arenedes osaliselt pikenevad [[sõlmevahe]]d, pähikud ning terad muutuvad mustjaks ning tekib tugev mädanenud [[kala]] lõhn.<ref name="CIMMYT, 1996" />
 
== Tõrje ==
Resistentsete sortide väljatöötamine võib olla parimaks viisiksviis, kontrollimaksmillega haigust kontrolli all hoida. [[Fungitsiid]]id on tõhusad, kuid need on kallid ning võivad tekitada probleeme seoses toksilisusega, avaldada kahjulikku mõju keskkonnale ningja kasulikele organismidele. Lisaks ei pruugi kemikaalid kontrollidaolla haigusthaiguse kontrolli alla hoidmisel nii tõhusalttõhusad kui vastupidavad sordid.<ref name="CIMMYT, 1996" />
 
== Viited ==