Viroloogia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
64. rida:
[[Lähis-Ida]]s, [[Hiina]]s ja [[Aafrika]]s kasutati [[rõugeviirus]]e vastase immuunsuse tekitamiseks [[variolatsiooni]]. Selle käigus nakatati inimesi rõugehaige paranevatest haavanditest saadud materjaliga, tekkinud infektsiooni suremus oli alla ühe protsendi ja see tagas eluaegse immuunsuse. Nüüdisajal on teada, et paranevatest haavanditest pärit viirusosakesed on osaliselt inaktiveeritud ja seega ohutumad.<ref name="Wagner" /> Variolatsioon on ohtlik meetod ning väike osa sellisel viisil nakatatud inimestest suri, seetõttu ei muutunud see kunagi väga populaarseks ning oli paljudes riikides isegi seadusega keelatud.<ref name="Flint" />
[[Rõugevaktsiin]] oli esimene tõeline vaktsiin. 18. sajandi lõpul teati, et lehmarõuged läbi põdenud inimesed tõelistesse rõugetesse ei nakatunud. 1796. aastal katsetas seda teooriat [[Edward Jenner]]. Ta nakatas 9-aastast James Phippsi kõigepealt lehmarõuge viirusega (viirusega meie vaatepunktist, sest viirustest ei teatud tolle aja teaduse arengu kontekstis veel midagi) ja seejärel päris rõugetega. Poiss rõugetesse ei haigestunud.<ref name="Flint" />
Viroloogia loojaks võib lugeda [[Martinus Willem Beijerinck]]i. Beijerinck kordas 1898. aastal Vene teadlase [[Dimitri Ivanovski]] varem läbiviidud katset. Ivanovski näitas, et [[tubaka mosaiikviirus]]t põhjustav osake pääseb läbi [[Chamberlandi filter|Chamberlandi filtri]] ning on seega bakterirakust väiksem. Ivanovski uskus siiski, et haigus on bakteriaalne. Beijerinck, kes jõudis samade tulemusteni, järeldas, et tubaka mosaiikviirust põhjustab uut liiki väga väikesemõõduline haigustekitaja, mis suudab paljuneda ainult elusrakkudes.<ref name="KnLGY" /> Viiruste olemasolu oli raske üheselt tõestada, sest nende äärmiselt väikeste mõõtmete tõttu pole neid võimalik [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobi]] abil vaadelda, erinevalt paljudest bakteritest. Tollel ajal levinud arusaama järgi olid kõik haigused bakteriaalse päritoluga ning Beijerincki teooria ei leidnud teadlaste hulgas laialdast toetust.<ref name="Meštrović" />
| |||